Tervise Arengu Instituut oleks valmis hakkama Eesti raviasutustelt infot koguma ja sõltumatult hindama Eesti tervishoiu kvaliteeti, sellest on juba ka mõnede haiglate juhtidega räägitud.
TAI on nõus hakkama ravikvaliteeti hindama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänane Postimees kirjutas, et siiamaani puudub arusaam, milline on Eesti tervishoiu kvaliteet, sest seda ei mõõdeta, ehkki ettepanekuid on selleks tehtud korduvalt. Mitmed arstid on leidnud, et just Tervise Arengu Instituudi juurde võiks luua ekspertide töörühma, kes koguks ja hindaks haiglatest tulevat infot. Töörühm oleks haigekassast sõltumatu ja haiglad ei peaks seda kartma, kuna info jääb anonüümseks.
«Mõnede raviasutuste juhtidega on TAI-l aasta tagasi kvaliteediuuringute teemal ka juttu olnud ning TAI on valmis tervishoiuteenuste osutajatega ja haigekassaga seda teemat arutama,» sõnas instituudi arendusdirektor Annika Veimer Postimees.ee'le.
Tema kinnitusel on TAIs vajalik kompetents olemas. «Kindlasti tuleks sellisesse mõõtmise-hindamise protsessi kaasata tervishoiuteenuse osutajad, sest eelkõige on nemad selle info tarbijad ning eesmärk tervishoiu kvaliteeti puudutavate andmete kogumiseks on eelkõige parendustegevused, mitte karistamine,» rõhutas ta.
Praegu teeb TAI tervisestatistika osakond sarnaselt tervishoiutöötajate palgauuringuid - haiglad esitavad andmeid ja TAI töötleb ja analüüsib neid.
«Üsna levinud praktika on see, et mujal riikides tegelevad Tervise Arengu Instituudi (TAI) sarnased rahvatervise instituudid tervishoiu kvaliteedi hindamisega,» lisas Veimer.
«Tegemist ei ole aga ühekordsete ad hoc-projektidega, vaid protsessiga, mis algab hinnatavate aspektide kokkuleppimisest, vajalike algandmete kogumisest raviasutuse või muu asjakohase institutsiooni andmebaasist, andmete analüüsist ja arutelust,» selgitas Veimer. Töörühm on mõeldud töö suunamiseks ja juhendamiseks, aga igapäevaselt teeksid kvaliteediuuringuid TAI koosseisulised töötajad, nagu see ka palgauuringute puhul toimub.
Kui palju sellest kvaliteediuuringust kasu saadakse, sõltub Veimeri sõnul eelkõige sellest, milliseid järeldusi uuringu tulemustest tehakse ning kuidas neid ellu suudetakse rakendada.
«Tervishoiuteenuste kvaliteeti saavad parandada ikka ainult tervishoiuteenuste osutajad. Tarkade otsuste tegemiseks ja parendusmeetmete väljatöötamiseks on vaja head informatsiooni, mis võimaldab igal raviasutuse juhil oma tulemusi hinnata ja teistega võrrelda ning seejärel ka kogemusi vahetada,» selgitas ta.
Kvaliteedi paranemise esimeseks tingimuseks on aga selle regulaarne ja süsteemne mõõtmine ja tulemuste hindamine. «Otsused, mis on tehtud kvaliteetsele informatsioonile tuginedes, on oluliselt paremad, kui ainult tunnetele ja kogemusele tuginevad otsused,» sõnas TAI arendusdirektor.