Tallinnas toimunud seminaril arvasid Valgevene analüütikud, et riik on tulevikus ELile pigem lähenemas.
Analüütikud: Valgevenel on ees murrangulised ajad
28. oktoober 2008, 18:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgevene ärilehe Belorusskaja Delovaja Gazeta väljaandja ja peatoimetaja Petr Martsev ning tunnustatud Valgevene ja Venemaa analüütik Juri Drakakhrust esinesid Tallinas Avatud Eesti Fondi korraldatud seminaril «Lukašenka ja tema poliitilised vennad».
Mõlema analüütiku sõnul on Valgevene kindlalt ELile lähenemas, kuigi Gruusia sõja järel langes toetus ELile, millega liitumist pooldab praegu umbes 30 protsenti elanikest, samas kui häid suhteid Venemaaga pooldab 50 protsenti.
«Kuna inimeste elatustase on tõusnud, on motivatsioon ELiga liituda kahanenud ning liitumise toetajate protsent on langenud 60-lt protsendilt 30-le, kuid see 30 protsenti on püsiv tuumik, kes pooldab ELi väärtusi ja pole vaid huvitatud majanduslikust kasust,» ütles Juri Drakahrust.
Analüütikute sõnul on langus siiski ajutine ja Valgevene ei taha enam ainult Venemaast sõltuda.
Drakahrusti sõnul saaks Eesti ELi liikmena aktiivselt osaleda ELi võimalike uute nõudmiste väljatöötamisel, eelkõige võiks EL Valgevenelt nõuda vähemalt mingitki meediavabadust, et opositsioon saaks väljundi.
«Kindlasti on paketi väljatöötamisel suur ahvatlus seada Valgevenele võimalikult palju tingimusi, kuid siis lükkaks Lukašenka need tagasi. Teatud sammudeks on Valgevene võim aga valmis, seda olukorda tasuks ära kasutada,» lisas Drakahrust.
Petr Martsev ennustas, et juba poole aasta pärast hakkab Valgevene turg avanema ja muutub Eesti ärimeestele väga atraktiivseks.
Eesti võimaluste kohta Valgevenet aidata ütles Martsev, et toetada võiks Valgevene meediaettevõtteid, aga ka opositsiooni: «Leidke Valgevenes üles need inimesed, kes on teile sümpaatsed ja jagavad teiega ühiseid väärtusi. Aidake neid nende poliitilises töös, aidake luua legaalne poliitline jõud, kes võiks mingil hetkel hakata võrsdena poliitilises protsessis osalema.»
Petr Martsevi ärilehe Belorusskaja Delovaja Gazeta sulgesid Valgevene võimud 2006. aastal, ehkki ajaleht jätkab ilmumist internetis. Alates 2006. aastast on Valgevenes suletud umbes 60 ajalehte. Sihipäraselt ja massiliselt on suletud ka kodanikuühendusi, tänaseks on likvideeritud isegi need MTÜd, millel polnud mingeid ühiskondlikke ambitsioone, Martsev tõi näiteks tantsuteraapiaga tegelenud MTÜ.