SA Archimedese tellimusel valminud uuringu «Study in Estonia» järeldused näitavad, et välistudengite huvi Eestis õppida sõltub lisaks siinse hariduse tasemest ka Eesti konsulaarteenuste võrgustiku laienemisest ja töövõimest.
Uuring: välistudengite saabumist takistab elamislubade saamise keerukus
20. mai 2011, 15:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige rohkem välisüliõpilasi ehk ümmarguselt 40 protsenti on Eestis praegu Soomest.
SA Archimedes kõrghariduse välisturunduse juhi Mariann Luguse sõnul on see arvestades Soomes pakutava hariduse kõrget taset hea märk, kuid õppekeskkonna taseme tõstmiseks ja mitmekesistamiseks on välistudengeid vaja ka muudest riikidest.
Uuringust järeldub, et väljaspoolt Euroopa Liidu riike on Eestisse õppima tulemine keeruline, sest konsulaarteenused ei ole kättesaadavad.
Luguse sõnul on nende poole üsna palju pöördutud Indiast, kust soovitakse tulla IT valdkonnas magistri- või doktoriõppesse, kuid vaevalise paberiajamise pärast on lõpuks käega löödud.
Kõrghariduse sisu puudutavad ettepanekud käsitlevad heal tasemel ingliskeelse kraadiõppe pakkumist Eestis.
Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et teave õppekavade kohta peaks olema ingliskeelsena lihtsalt kättesaadav ka näiteks Saksamaa või India noortele.
Kolmas järelduste osa käsitleb turunduskampaaniat peamistes sihtriikides.
Lähemalt on analüüsitud Eesti väljavaateid olla sihtriigiks tudengikandidaatidele Soomest, Venemaalt, Lätist, Hiinast, Türgist, USA-st, Gruusiast, Indiast ja Ukrainast.
Rahvusvahelistumine on Eesti kõrgkoolide jaoks oluline strateegiline eesmärk. Kõrgharidus ja teadus on olemuselt globaalsed.
Välistudengite tulek Eestisse aitab tõsta siinse kõrghariduse taset ning rikastab õpitegevust erinevate arvamuste ja maailmanägemisega.