Sel nädalal andmekaitse inspektsiooniga (AKI) kohtunud justiitsministri sõnul kavatseb ministeerium analüüsida, kas ja kuidas laiendada inimeste õiguste kaitse huvides AKI pädevust.
Justiitsminister: privaatsuse tagamine muutub aina keerulisemaks
21. mai 2011, 13:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul on igal inimesel on õigus oma eraelu puutumatusele, kuid samas muudavad tänane infoühiskond, hästi arenenud tehnilised ja IT võimalused ning paratamatult kuskile kogunev informatsioon selle privaatsuse tagamise igapäevaelus aina keerulisemaks ning raskemini jälgitavaks.
Tema hinnangul on teisalt jällegi oluline, et riigi poolt vallatav teave oleks ka kodanikele vabalt kättesaadav.
Just selles näebki ta andmekaitse inspektsiooni rolli tugevnemist – tagada inimeste põhiõiguste ehk eraelu puutumatuse ja privaatsuse kaitse ning samas info kättesaadavus riigi ametiasutustest.
«Millal ja kuidas saab näiteks tööandja kontrollida töötaja kirjavahetust või millist taustakontrolli tohib meist igaühe suhtes läbi viia,» tõi ta näiteks. «Need on igapäevased küsimused, kus andmekaitsjate roll on kaitsta meie eraelu puutumatust.»
Michali väitel on sama privaatsusega avalikus ruumis - kas ja kuidas tohib näiteks Google Street View või mõni teine programm tänavaid pildistades meie fotosid kasutada?
«Või küsimus, kas meie autonumbri järgi tohib anda infot parklaoperaatoritele või kellelegi kolmandale,» esitas ta küsimuse. «Tulevikus muutub meie nägemuses andmekaitse roll üha tähtsamaks, sest mida enam areneb tehnoloogia, seda vähemaks jääb tegelikult inimeste isiklikku ruumi ja privaatsust.»
Andmekaitse inspektsiooni peadirektori Viljar Peebu sõnul on nende töös väga oluline ka tegutsemise kiirus.
«Õigus privaatsusele ja õigus avalikule teabele on ajakriitilised. On oluline, et saaksime inimeste põhiõiguste kaitseks kiirelt ja tõhusalt sekkuda,» selgitas ta.
Justiitsvaldkonna peamised eesmärgid lähiaastatel on kiirendada kohtupidamist, edendada seadusloome kvaliteeti, hoida ja arendada head ettevõtluskeskkonda ning tagada inimeste põhiõiguste kaitse.
Seadusloome kvaliteedi tõusu nimel plaanib justiitsministeerium senisest enam kaasata eksperte, teadlasi, ettevõtjaid, kodanikuühendusi ja teisi huvirühmi seaduseelnõude väljatöötamisse juba algfaasis.
Tulevikus peaks sama teed minema kõik riigiasutused ja õigusaktidega tegelejad.