Kuna Eesti Gaas keeras Harjumaal Kehra paberivabriku soojakraanid esmaspäeval võlgnevuse tõttu kinni, olid eile tehases radiaatorid külmad ja tootmine esialgu kolmeks nädalaks seiskunud.
Paberivabriku pankrot võib kogu valla põhja tirida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külmad radiaatorid pole tööruume veel palju jahedamaks muutnud, nentis vabriku keskkonnakaitse peatehnoloog Urve Raidma eile. Naisel endal kolme nädala jooksul tööd otseselt vähemaks ei jää, sest keskkonnaga seonduvaid pabereid tuleb ikka täita. Samuti jääb tal seisaku ajal alles palk.
Siiski tuli peatehnoloogile murekorts näole, kui ta rääkis tootmistööliste olukorrast, kes ei saa endist tööd teha ning peavad selle asemel põrandat pühkima või seadmeid remontima. Ta nentis, et tegelikult oli töö seiskumine juba ette teada, sest paaril viimasel kuul on vabrikul raskusi olnud.
Paras peavalu
Võimalikust töökaotusest rääkides, üritas ta siiski jääda optimistlikuks, sest juhtkond on töötajatesse lootust süstinud ja ligi 40 aastat koduses Kehra paberivabrikus töötanud Raidma töökuulutusi veel ei sirvi.
«Aga mis siin tegelikult rõõmustada, olukord on ju nutune,» mainis ta siiski.
Kuigi juhtkond lubab vabriku enam kui 500 töötajale pärast kolmenädalast seiskumist taas täismahulist tööd, on rahvas siiski mures.
Tehase ajutine seiskumine põhjustab peavalu ka Anija vallavanemale Jüri Lillsoole. Töötab ju Horizon Tselluloosi ja Paberi ASis lausa 80 protsenti valla elanikest.
See aga tähendab, et valla tulubaas saab valusa löögi, kui tehas oma võlgu makstud ei saa ja uksed lõplikult kinni lööb. «Kui nüüd see vabrik kinni läheb, siis löön mina ka lahkumisavalduse lauale, sest olukord muutub katastroofiliseks,» rõhutas Lillsoo.
Jõevee reostuse oht
Vallavanem muretseb ka valla reovee pärast, sest need on suunatud läbi Kehra vabriku puhastusseadmete. «Kui vabrik jääb seisma, siis on meil tõsine probleem, kuidas reovee mure lahendada,» ütles Lillsoo.
Mees meenutas, et 1992. aastal, kui vabrik pankrotti läks, oli linn ilma kütteta, sest Kehrat küttis paberivabriku katel. «Lapsed istusid koolis, kindad käes ja üleriided seljas,» rääkis Lillsoo. Ta lisas, et tol korral võtsid nad laenu ja ehitasid teise katlamaja.
Eile lõunalt naasnud vahetusmeister Reet Aanja tõdes, et tema meeleolu muutis viimane uudis siiski paremaks. «Algul oli jutt, et inimesed saadetakse kolmeks nädalaks palgata puhkusele, ent nüüd saavad need, kes tahavad, ikkagi tööle jääda,» rääkis ta.
See tähendab, et kolme nädala jooksul lüüakse vabrik sõna otseses mõttes läikima. Töötajate kohustusi muudetakse. Need, kes siiani töötasid tootmistöölistena, tegelevad praegu koristus- ja remonditöödega. «Ja need, kellel on saada puhkust, saavad selle ka praegu välja võtta,» rääkis Aanja.
Vabrikus vanemkeetjana leiba teeniv Margus käib tööl vahetustega ja esmaspäeval, kui juhtkond töötajatele uudise edastas, oli mehel puhkepäev. «Paarimees helistas ja siis tuli ikka diivani peale maha istuda ja järele mõelda,» ütles ta. Eile läks mees aga juba maha rahunenuna tööle ja lootis, et olukord on kolme nädala möödudes nii nagu enne.
Automaatikuna töötav Rein Raamat tunnistas, et temal lõi võimaliku pankroti uudis küll jalad alt. Üle neljakümne aasta on ta vabrikus töötanud koduläheduse ja hea kollektiivi pärast. Nüüd aga ei löö mees risti ette, kui peaks tööd kuskil mujal otsima. Raha on vaja ja pere vajab toitmist. «Praegu ma veel uut tööd ei otsi, aga eks silmad-kõrvad tuleb siiski lahti hoida,» rääkis Raamat.
Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi juhatuse liikme Aime-Kersti Kelderi kinnitusel oli aga tootmise seisak planeeritud, sest kuna reoveepuhastussüsteemi liidetakse kaks uut puhastusseadet, ei saa tehas samal ajal töötada: «Ei saa ju siis ratast vahetada, kui auto sõidab.»
Ta lisas, et seoses maksetega gaasi eest oli tehas sunnitud tootmise peatama pool nädalat varem. Eile käis veel tootmisprotsessi lõpetamine. Kelder kinnitas, et töötajate palka selle kolme nädala jooksul ei vähendata ja kedagi sundpuhkusele ei saadeta, sest kümne miljoni kroonine palgakulu on võrreldes muude kuludega üsna väike.
Tulevik ikkagi kahtlane
Küsimuse peale, kas kolme nädala pärast kõik töötajad ikka jätkavad oma senist tööd, muutus Kelder ärevaks. «See on pikk aeg ja praeguse majandusliku olukorra juures ei ole miski garanteeritud,» sõnas ta.
Kelder selgitas, et uued puhastusseadmed on tehasele kohustuslikud ning et tegemist on ligi 50 miljoni kroonise investeeringuga. «See aga ei aita ühtegi grammi rohkem paberit toota,» osutas ta.
Ka on viimastel kuudel vähenenud paberi tellimus. «Praegu on tellimusi poole kuu peale, aga tehas ei saa töötada poole võimsusega,» rääkis Kelder.
Samas andis ta lootust, et vabriku kaks töötajat on praegu välismaal, kus nad loovad uusi sidemeid, ja seeläbi on lootust sõlmida uusi suuri lepinguid.
Kommentaarid
Jüri Lillsoo
Anija vallavanem
Paar kuud tagasi kutsus Kehra paberitehase juhatus mind enda juurde ja öeldi, et neil on teatud raskused, kuid need saavad kindlasti lahendatud. Mingisugusest seisakust ei olnud juttu. Tekib ikkagi kahtlus, kuidas samal ajal kui Eesti Gaas kraani kinni keeras, just kolmenädalane seisak tekkis.
Mul on tõsine mure. Esiteks nende viiesaja inimese pärast, kes seal töötavad. Enamik ei räägi eesti keelt ja neil on raske tööd leida. Samuti sõltub vald tehase töötulemusest ja kui ligi 80 protsenti valla tööealisest elanikkonnast töötab paberivabrikus, saab valla tulubaas tugeva löögi, kui tehas pankrotti peaks minema.
Teisalt on mure reovee pärast. Nad on kohustatud küll puhastamise tagama, ent mingil hetkel ütleb paberivabrik, et nüüd tuleb teil reovee puhastamise eest maksta nii ja nii palju. Samas on vallal projekt, et uus puhastusjaam ehitada, ent see ei juhtu ka ühe päevaga. Hoiame hinge kinni, et tehas siiski edasi töötaks.
Jaan Pikka
Harjumaa keskkonnateenistuse juhataja
Kui suvel Eesti Energia ähvardas tehase vooluvõrgust võla tõttu välja lülitada, kutsusime kokku nõupidamise. Tol ajal oli küsimuse all kaks asja. Esiteks, kui solk mingil ajavahemikul oleks puhtalt jõkke voolanud, siis oleks hävinud vee elustik. Samas, seadmete uuesti käivitamine võtab ka mitmeid nädalaid. Jõudsime kokkuleppele, et puhastusseadmed töötavad edasi.
Kui tehas peakski pankrotti minema, on omavalitsuse pädevuses korraldada reovee puhastamine. Vald ja tehas peavad omavahel kokku leppima, kuidas kulud kaetakse. Kui tuleb pankrot, ei saa puhastusseadmeid mingil juhul välja lülitada.
Kummaline, et paberitehas ja vallavalitsus siiani omavahel suhelnud pole.
Vallal on olemas ka munitsipaalettevõte, mis võiks reovee küsimusega tegeleda. Kui vald ka soovib ehitada uue puhastusjaama, siis selge on, et kahe päevaga midagi uut ei ehita. Aga solk peab saama puhastatud