Pärast Eesti ühinemist Schengeni viisaruumiga ja piirivalve reformimist kahanes tunduvalt piirivalveametnike arv Eesti lõunapiiril, millest sai Euroopa Liidu sisepiir, ning kahjuks halvenes ühtlasi heakord sisepiiri Eesti poolel.
Eesti lõunapiir kipub rohtu kasvama
30. oktoober 2008, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti-Läti piir ei ole kuhugi kadunud, vaid jätkuvalt piirimärkidega tähistatud ning toimub ka amortiseerunud piirimärkide asendamine uute vastu,» selgitas Valgas tegutseva sisepiiri koordinatsiooni- ja koostöö talituse ülem, piirivalvemajor Toivo Liider
.
Liideri sõnul on väljaspool asulaid kehtestatud kümne meetri laiune piiririba, mida peab ka piirivalveliste ülesannete täitmiseks hooldama. Asulates, seega ka Valga linnas pole piiririba kehtestamine nõutav ning on mõnes kohas ka võimatu, kuna riigipiiriga külgnevad krundid ja hooned.
Lisaks on Schengeni tuleku tõttu reorganiseeritud senine klassikaline piirivalvamine, piiririba tähtsus on vähenenud ning ELi sisepiiri võib ju praegu ületada igas kohas. Riigipiiri ületamisega ei tohi aga kahjustada olemasolevaid piirirajatisi ega piirikraavi.
«Kevadel tegime piirimärkide ümbrused korda, suvel hoidsime korras Sepa tänava piiripunkti ümbrust, linnas ja linna läheduses asuvaid piirimärkide kupitsaid, sügisel on tehtud jõukohast lehtede tõrjet, kuid igale poole enam lihtsalt ei jõua ja seetõttu kasvab asi tõesti natuke üle pea,» tunnistas Liider.
«Kui aga mõni kodanik soovib oma piiriga külgneval krundil teha ise heakorrastustöid, siis selle vastu pole piirivalvel midagi. Euroopa Liidu sisepiiri ületamine on igati seaduslik ka nendel asjaoludel.»
Sisepiiri koordinatsiooni- ja koostöö talituse koosseisus on 30-40 inimest. Ülema sõnul on talituse ülesanne Schengeni kompensatsioonimeetmete rakendamine Eesti-Läti piiril.
«Vaatamata sellele, et piiril enam kontrolli pole, kehtivad ELi direktiivid ja siseriiklikud seadused, mida tuleb täita,» väitis ta. «Piirivalve liikuvad üksused tegutsevad ööpäev läbi, et hoida silm peal välismaalaste Eesti riigis viibimise seaduslikkusel.
Peatatakse kahtluse korral sõidukeid, kontrollitakse pisteliselt dokumente.»
Üha suurenenud on koostöö politsei ja teiste sisejulgeolekut tagavate ametkondadega, nagu näiteks toll ning kodakondsus- ja migratsiooniamet.
«Samuti hõlmab igapäevane tegevus tõhusamat koostööd Läti piirivalvega, mis seisneb ühispatrullides ning Eesti ja Läti kontaktpunkti töös,» rääkis Liider.