Valitsus saatis täna riigikogusse karistusjärgse kinnipidamise eelnõu, mis aitab kaitsta ühiskonda ohtlike kalduvuskurjategijate eest ning lubab neid ka pärast karistusaja lõppemist vangi edasi jätta.
Eelnõu lubab ohtlikke kurjategijaid pärast karistuse kandmist vangi jätta
30. oktoober 2008, 11:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõuga luuakse võimalus lükata ohtlike harjumuskurjategijate vabanemine pärast karistuse ärakandmist edasi, kui on põhjust arvata, et inimene jätkab vabanedes vana rada.
Otsuse karistusjärgse kinnipidamise kohta teeb kohus ning seda juba süüdimõistva otsuse tegemisel. Seega võib kohus lisaks süüdimõistvale otsusele koos kandmisele kuuluva karistusajaga teha tulevikus lisaks veel otsuse karistusjärgse kinnipidamise kohta.
Karistusjärgse kinnipidamise otsuses tähtaega ei määrata, vaid isik vabastatakse siis, kui on alust arvata, et ta uusi kuritegusid enam toime ei pane.
Kinnipidamise ajal kontrollib kohtunik vähemalt kord aastas, kas see on ikka põhjendatud ning kui kinnipidamise alus on ära langenud, teeb kohus otsuse selle lõpetamiseks, misjärel vabastatakse isik 1-3 aastaks tingimisi kriminaalhoolduse alla.
Seadus hakkab kohalduma vaid neile isikutele, kes on oma viimase kuriteo toime pannud pärast seaduse jõustumist. Justiitsministeerium hindab selliste kurjategijate arvuks 6-10 aastas.
Justiitsministeeriumi teatel on see mittekaristuslik mõjutusvahend, mis tähendab, et see pole mitte karistus tehtud teo eest, vaid vahend hoidmaks ära uusi raskeid kuritegusid ning suurendamaks ühiskonna turvatunnet.
Antud meedet kohaldatakse vaid juhul, kui esineb tegelik oht, et isik paneb pärast karistuse ärakandmist toime uusi raskeid kuritegusid. Näiteks võiks tuua pedofiilid, sarivägistajad, röövlid ja väljapressijad.
Eelnõu määratleb väga täpselt inimeste ringi, kellele on võimalik karistusjärgset kinnipidamist kohaldada. Lisaks eelnõus loetletud kuritegudele peab isikule olema määratud vähemalt 2-aastane vangistus, ta peab varem olema juba vähemalt 2 korda samasuguste kuritegude eest karistatud ning on alust arvata, et ta hakkab vabanedes uusi kuritegusid toime panema. Samuti peab isik olema vähemalt 18-aastane.
Teatud veelgi karmimatel tingimustel on karistusjärgset karistust võimalik kohaldada ka siis, kui isik pole varem karistatud või on karistatud vaid ühel korral.
Võimalust võtta isikult vabadus kuriteo ärahoidmiseks näevad ette ka Eesti põhiseadus ja Euroopa inimõiguste konventsioon. Isiku vabaduse võtmise kooskõla konventsiooniga ühiskonna julgeoleku tagamiseks on möönnud ka Euroopa Inimõiguste Kohus.