Eksperdid panid paberile Eesti hariduse viis väljakutset

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Lennart Rikk

Teel targa ja tegusa ühiskonnani ootab haridusekspertide hinnangul Eesti haridust järgmisel kümnendil viis suurt väljakutset: liikumine isiksusekeskse õpikäsitluse suunas, õpetaja positsiooni ja maine tõus, õppes osalemise kasv, hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega ning uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks.

Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorum ning haridus‐ ja teadusministeerium sõlmisid 2009. aasta septembris kolmepoolse kokkuleppe, mille põhjal alustati ettevalmistusi Eesti haridusstrateegia 2012-2020 koostamiseks.

Tänaseks on ekspertrühmad välja töötanud strateegia kavandi, mis kirjeldab nende arusaama Eesti hariduse kesksetest väljakutsetest järgmisel kümnel aastal.

Ekspertide hinnangul on Eesti ainus võimalus selleks, et jõuda maailma parimate hulka nii elukvaliteedi kui majandusliku võimekuse poolest, väärtustada meie inimvara ning seda saab nende arvates teha vaid kvaliteetse ja kättesaadava hariduse abil. Ekspertide arvates peaks õppimine saama osaks iga eestlase elulaadist.

Dokumendi koostajad ise nimetavad seda elukestva õppe strateegiaks, kus hariduse tähendust vaadatakse nö avaralt. «Haridus on igaühe õnneliku elu eelduseks ning kultuuri kestlikkuse ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab ta kaasa riigi majanduse arengule ning arendab meie ühist inimvara,» seisab dokumendis.

Strateegia antakse haridus- ja teadusministrile üle juunis.

Strateegia kavandiga saab lähemalt tutvuda SIIN.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles