Statistikaameti andmetest selgunud tõsiasja, et mullu oli vanglates ja kriminaalhoolduse all vähem alaealisi ja noori kui viis aastat varem, mõjutavad justiitsministeeriumi hinnangul eelkõige demograafilised muutused, sealhulgas selle aja jooksul oluliselt kahanenud laste arv.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talve sõnul on uuringud näidanud, et kuritegevuse taset mõjutab kõige tõenäolisemalt noorte meeste osakaal rahvastikus ning sealjuures avaldub mõju ennekõike vägivallakuritegevusele ja vargustele.
«Ühiskondades, kus rahvastikus on noorte meeste osakaal suur, kipub kuritegevuse tase olema kõrgem ning vastupidi. Siin tuleks aga arvestada, et rahvastiku vanuselise koosseisu mõju avaldub pikaajaliselt ja lisaks demograafilistele näitajatele mõjutavad kuritegevust ka sellised sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid nagu töötus, haridus, sissetulekute tase, elanikkonna rahvuslik koosseis jne.»
2010. aastal domineerisid kriminaalhoolduse all olnud noorte kuritegude osas varavastased süüteod (53 protsenti), viiendik oli süüdi mõistetud isikuvastaste süütegude eest ja veidi vähem kui viiendik avaliku rahu vastaste süütegude eest.
Samal aastal kriminaalhoolduse all olnud 260 alaealisest ligi pooltele (49 protsenti) oli määratud käitumiskontroll. «27 protsendil oli vangistus asendatud ÜKTga või oli kriminaalmenetlus lõpetatud ja määratud üldkasulik töö,» lisas Priit Talv. 19 protsenti alaealistest oli kohus karistusest vabastanud ja määranud mõjutusvahendina käitumiskontrolli.
Enamik vanglas olnud alaealistest kandis Talve sõnul karistust varavastaste kuritegude eest: «10 isikut oli mõistetud süüdi röövimise eest, lisandusid vargused ja omavolilised sissetungid. Leidus ka vägivallakuriteo eest vangistatuid, näiteks võimuesindaja vastane vägivald, vägistamine.»
Kui 2005. aastal oli 13-17-aastaseid kriminaalhoolduse all 384 ja 2007. aastal 304, siis mullu oli nende arv langenud 260ni, selgus statistikaameti värsketest andmetest. Kinnipidamisasutustes pidi süüdimõistetuna istuma mullu 23 alaealist (vanuses 15-17 eluaastat) ja noori vanuses 18-21 kokku 220.
Prokurör: alaealist võib erikohelda
Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Lea Pähkel märkis, et kehtiv seadus lubab kuriteo toime pannud alaealist erikohelda. «Tihtipeale alaealised ei mõtle, et nad panevad mingi teoga toime kuriteo. Samuti ei anna nad endale aru, millised tagajärjed on sellel näiteks tema enda tulevikule,» selgitas ta.
Ta selgitas, millistel juhtudel mõistetakse alaealisele vanglakaristus. «Kui alaealine on toime pannud raske kuriteo – näiteks tapmine, vägistamine, raskendavatel asjaoludel röövimine, väljapressimine - või on varem kuritegusid toime pannud ning temale kohaldatud muud mõjutusvahendid ei ole mõjutanud teda kuritegusid mitte toime panema, siis saadab prokuratuur kriminaalasja kohtusse,» lausus Pähkel.
Enne asja kohtusse saatmist tellib prokurör kriminaalhooldajalt alaealise kohta ettekande, kus too avaldab arvamust selle kohta, kas alaealist on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma kriminaalhooldusele allutamisega.
«Kui kohus isiku süüdi mõistab, siis kantakse andmed tema karistatuse kohta karistusregistrisse. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab vangistuse mõistmist põhjendama,» lisas Pähkel.