Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Maailm

:

Huvipuudus kinkis piraatidele priiuse

Põhjus, miks üsna ühemõtteliselt piraatlusega tegelemisel fregatil Le Nivôse teenivatele Prantsuse ja Eesti mereväelastele vahele jäänud somaallased said vaid kõhu täis, tervisekontrolli ja mõnepäevase fregatisõidu, peitub antud juhul Jeemenis.


13. mail hävitas Nivôse’i meeskond piraatide emalaevaks muudetud kaaperdatud alusel Jelbut 33 asunud ründepaadid ja lasi mereröövlitel seejärel koos pantvangidega samal laeval minema seilata. 15. mail alustas prantsuse-eesti meeskond Adeni lahel uut operatsiooni.

Sel korral õnnestus piraatide valduses olnud ja samuti emalaevana kasutatud alus ELi piraaditõrjemissioonil EUFOR Atalanta teeniva Le Nivôse’i meeskonnal vabastada. Kui Jelbuti mereröövlid näitasid laeva pardal pantvangidele relvi suunates selgelt välja, et igasugune katse alust vabastada oleks oht kinnihoitavatele, siis nüüd käitusid piraadid ise arglikumalt.

«Vahistamise hetkel olid nad valdavalt tagasihoidlikud ja mõni noorem võib-olla isegi toimunust kohkunud,» kirjeldas Eesti laevakaitsemeeskonna juht nooremleitnant Ivari Sarapuu. «Kinnipidamisega seotud toimingute tegemise ajal mingisugust vastuhakkamist ei olnud.»

Sarapuu sõnul olid piraadid noored – keskmiselt 20ndais eluaastais. Seltskonna noorimal oli vanust 19 ja vanimal umbes 40 aastat. «Nad kõik olid kõhnad ja mõne puhul sai ilmselgelt öelda, et nad olid kannatanud alatoitumuse all,» kirjeldas ta.

«13 piraadist vaid üks mõistis natuke inglise keelt, ülejäänud piirdusid kõik somaali keele rääkimisega,» ütles Sarapuu.

Nii piraadid kui viis nende käes vangistuses olnud meremeest võeti laevale. Neile anti puhtad riided ja süüa, lisaks läbisid nad arstliku kontrolli. Fregatt saatis esimesel ööl vabastatud laevale valvesse viis Eesti laevakaitsemeeskonna liiget ja jäi ootama juhiseid peakorterist.

Piraadid viidi koju tagasi

Kuigi piraadid tabati otse kaaperdatud laevalt, saabus 19. mail peakorterist siiski käsk nad vabaks lasta. Sestap vahetati Le Nivôse’il mereröövlite paadi 60-hobujõuline mootor nõrgema 9-hobujõulise vastu ning lasti kaaperdajad Puntlandi ranniku lähedal taas merele.

«Eks see lõplik otsus oli nii meile kui ka prantslastele mõnevõrra pettumus,» tunnistas Sarapuu. «Eriti just nendele prantsuse ohvitseridele, kes nägid kolm ööpäeva vaeva asitõendite ja võimaliku süüdistusmaterjali kokkupanemisega.»

Laevakaitsemeeskonna juht rõhutas samas, et kuigi vahistatud ei jõudnud mitte kohtu alla, vaid Puntlandi, saavutati siiski kaks olulist tulemust. Esiteks vabastati viis jeemenlasest pantvangi ja kaaperdatud laev. Teiseks takistati ja ennetati võimalikke uusi rünnakuid selle konkreetse piraadirühma poolt.

«Kohtu alla andmise otsuste tegemise juures meie – missioonipiirkonnas tegutsevad sõjalised üksused – ei osale, vaid viime ellu operatsiooni Atalanta raames meile pandud ülesandeid, kuhu kuuluvad ka need täidetud eesmärgid,» tõdes ta.

«Prantslastele lõpptulemus suurt üllatust ei tekitanud, sest samamoodi lõppes ka üks nende eelmise aasta piraatide kinnipidamine,» tunnistas ta.

Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja Riho Rõngelepa sõnul lasti piraadid lahti, sest selgus, et ükski riik ei soovi nende üle kohut mõista.

Vabastatud alus seilas Jeemeni lipu all ja ka meeskonnas olid Jeemeni kodanikud, seepärast olnuks loogilisem kohtumõistja just see riik. «Võib eeldada, et juhul kui Jeemenis oleks natuke rahulikumad ajad, oleks nad ka piraatide üle kohut mõistnud, kuna nende kodanikud olid kannatajateks,» nentis Rõngelep. Kuigi teoreetilisi variante kohtumõistmiseks olnuks teisigi, ükski riik somaal­laste suhtes huvi ei ilmutanud.

Rõngelep selgitas, et 2009. aastast korraldab piraatluses kahtlustavate üle kohtu mõistmist ÜRO Narkomaania ja Kuritegevuse Büroo (UNODC). Sel organisatsioonil on ka piirkondlik programm, mille käigus ehitatakse üles Kenya, Somaalia, Seišellide ja Mauritiuse kohtu- ja vanglasüsteemi. Selles süsteemis olid UNODC-l ka lepingud Kenya ja Seišellidega, mille alusel võtsid oma kohtutesse vastu Adeni lahelt tabatud piraate.

Nii võib 2009. aastast leida uudisteagentuuridest pilte, kus Prantsuse eriväelased Le Nivôse’i pardalt piraate Mombasas võimudele üle annavad.

2009. aastast on Kenyas kohtu ette astunud 69 piraatluses kahtlustatavat, kellest 50 on omakorda süüdi mõistetud, ning Seišellidel 31 piraatluses kahtlustatavat, kellest süüdi on mõistetud 20. Keskmine neis riikides mereröövlile määratud vangistus jääb 5–20 aasta vahele, ühel korral on piraat saadetud ka 33 aastaks trellide taha.

Eestil ka õigus kohut mõista

Seišellide leping kehtib siiani, kuid Kenya oma lõppes mullu oktoobris ja siiani seda pikendada pole suudetud. Erinevate mitteametlike allikate järgi püüavad Kenya võimud lihtsalt kokkuleppe hinda võimalikult kõrgeks kerida ning loodavad seda praegu piraate püüdvatelt, toitvatelt ja seejärel tihti lihtsalt vabastavatelt ELi ja NATO piraatlusvastastel missioonidel olevatelt riikidelt ka saada. Võimalust viia piraate kohtusse väljaspool Aafrikat kasutatakse harva.

Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Muul tunnistas, et põhimõtteliselt on õigus piraatide üle kohut mõista ka Eestil ning vajalikud seadused olemas.

Rõngelepa sõnul puudutab see võimalus ennekõike juhtumeid, kui Eesti laevakaitsja peaks operatsioonil viga saama. «Regiooni probleemidele tuleb leida lahendused siiski selles samas regioonis,» põhjendas ta, miks lääneriigid piraate oma kohtutesse vedama ei kipu. «Euroopa vangla võib mõne piraadi jaoks olla juba parimate elutingimustega, mida ta iial näinud on.»

Muul lisas, et mereröövlite viimine väljapoole piirkonda jäävatesse kohtutesse on ka logistiline väljakutse. «Mõnikord võib olla ka see probleem, et riikidel, kes piraadid kinni võtavad, pole nende üle kohtu mõistmiseks vajalikke seadusi,» lausus ta, märkides, et Eesti õigus on selles mõttes isegi osadest teistest operatsioonile panustavatest riikidest ees.

Ka Muuli sõnul tahavad piraatide tegevuspiirkonnast kaugemale jäävad riigid nende üle kohut mõista siiski ennekõike ainult siis, kui neil on konkreetse juhtumiga ka oma puutumus. Näiteks on rünnatud nende lipu all sõitvat laeva või olnud pantvangis nende kodanikud.

Nii näiteks algas sel nädalal Lõuna-Koreas Busanis kohtuprotsess viie Araabia meres tankeri kaaperdanud piraadi üle, kes kasutasid vabastamisoperatsiooni käigus korealastest meeskonnaliikmeid inimkilbina.

Ühendriikides aga seisavad kohtu ees somaallased, kes kaaperdasid Omaani ranniku lähistel Questi-nimelise jahi ja tapsid selle pardal viibinud ameeriklased ajal, kui USA mereväelased üritasid neid vabastada.

Hispaania kohus mõistis sel kuul kaks somaallast kalatraaleri kaaperdamise ja selle meeskonna vangistamise eest 439 aastaks vanglasse.



Piraadioht levib aina laiemale alale

Kuigi viimastel aastatel on Adeni lahes käivitatud nii ELi piraaditõrjemissioon EUFOR Atalanta kui ka NATO Ocean Shield ning lisaks on mitu riiki, näiteks Hiina, Lõuna-Korea ja Jaapan sinna ka oma sõjalaevu patrullima läkitanud, on piraatlusmure Aafrika idarannikul pigem hullemaks muutunud.

«Kui poolteist-kaks aastat tagasi lähtus see probleem ainult So­maa­lia rannikult, siis nüüd on piraadid hakanud baase püstitama praktiliselt üle Aafrika idaranniku,» tunnistas kaitseministeeriumi operatsioonide ja kriisireguleerimise osakonna juhataja Riho Rõngelep. «Ohtlikku rannikujoont on nüüd juba ligikaudu 2000 kilomeetrit.»

«Seda pole ei ELil ega NATO-l praegu võimalik täielikult kontrollida,» nentis Rõngelep. Tema sõnul patrullivad sõjalaevad vaid tihedama liiklusega kohtades, millele lisandub kaubaaluste eskort sõjalaevadega ja viimasest pisut odavam relvastatud laevakaitsemeeskondade paigutamine tsiviilalustele.

Tõrjumaks seda mööda musta mandri idaserva levivat kuritegevusliiki, plaanivad NATO ja EL tegeleda intensiivsemalt Somaalia ja teiste sellesse piirkonda jäävate riikide rannavalvevõimekuse tõstmisega. Kuidas täpselt, pole aga veel päris selge.

Sestap praegu piraatlusmissioonide lõppu sellel tihedalt laevatataval alal ei paista. Pigem kurdavad seal teenivad mereväelased, et nii suure ala praeguste jõududega valvamine on nagu tervel USA idarannikul kahe politseiautoga korra hoidmine.

Praegu on mereröövlite käes ligikaudu 45 alust. Neist osa on muudetud piraatide emalaevadeks, millelt korraldatakse uusi rünnakud, osalt aga saabub traagilisi teateid pantvangide järjest halveneva seisundi kohta. (PM)


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Sponsoreeritud artiklid
võrkpall
kas külm sõda on tagasi?
ARVAMUSPLATS
juurikas
valitsuskriis või kriis valitsuses?
Gamefriik
VALIMISED UKRAINAS
nädala näod
ligi ja ossinovski tüli
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Sünnipäevad

Palju õnne!

Vello Mäss

74

Vello Mäss

merearheoloog

Airi Värnik, 75

psühhiaater

Allan Dorbek, 70

korvpallitreener

Ene Järvis, 67

näitleja

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,79 EUR
GBP
1,268 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,019 EUR
=
Kursid seisuga: 24.10.2014
Postimehe google+ leht