Kui mittesuitsetaja satub arestikambrisse suitsetajatega, tuleb tal otsustada, kas on tervislikum passiivselt suitsetada või keelata suitsetamine kaaslastel, riskides nende pahameelega.
Riigiasutuste suitsukeeld ei kehti arestimajas ega vanglas
31. oktoober 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas arestikambrites tõesti ei kehti tubakaseadus, mis keelab riigiasutustes suitsetamise, küsis Postimehelt ühe seadusega pahuksisse läinud noormehe ema. Mittesuitsetajast noormees viibis väidetava kuriteo tõttu sel sügisel kuu aega politsei arestikambris ja tal tuli see aeg veeta ühes ruumis nelja paadunud suitsumehega.
«Õhk oli suitsust paks, ventilatsioon puudus,» kirjeldas ema arestikambrit. «Poeg kurtis arestimajas halba enesetunnet, iiveldust. Pärast vabanemist oli tal vererõhk tõusnud. Mitte keegi meie peres ei ole suitsetaja.»
Kehtiv arestimaja sisekorraeeskiri lubab kambriasukatel tõesti omada tikke ja tubakatooteid. Suitsetamine on keelatud vaid juhul, kui sellega ei nõustu teine samas kambris asuv isik. Kui aga ühes kambris on neli suitsetavat täismeest ning üks mittesuitsetajast noormees, siis on viimasel raske tossutamisega mitte nõustuda, leidis noormehe ema.
Ka sotsiaalministeeriumi arvates ei tohiks arestikambrites suitsu teha ning kui seda siiski lubatakse, rikub see tubakaseaduse nõudeid.
«Arestikambrid on kas politseiprefektuuris või kinnipidamisasutuses (vanglas), seega on tegemist riigiasutusega. Tubakaseaduse paragrahvi 30 lõike 2 punkti 1 järgi on riigiasutuse ruumides lubatud suitsetada vaid suitsuruumis või suitsetamisalal,» vahendas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles.
Politsei aga seadusega vastuolu ei näe. Seejuures toetab politsei arvamust õiguskantsleri seisukohavõtt 2003. aastast. Õiguskantsler Allar Jõks nentis ühe kinnipeetava päringule vastates tubakaseaduse toona kehtinud redaktsioonile viidates, et kuna riigiasutustes võib suitsetada selleks mõeldud alal või ruumis, siis ei ole suitsetamiskeeld riigiasutustes absoluutne.
Kuna politseiamet käsitleb arestikambreid inimese eluruumina, võib seal ka suitsu teha, kui sellega on nõus teised samasse kambrisse paigutatud isikud, järeldas õiguskantsler.
Umbes sama põhimõtte alusel käib suitsukiskumine ka vanglates. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul tohib vanglaosakondades, kus leidub suitsuruum, suitsetada ainult selles ruumis. Osakonnas, kus ei ole suitsetamisruumi, samuti eraldatud lukustatud kambris ja vastuvõtuosakonnas võib kinnipeetav Siilivaski sõnul suitsetada. «Juhul kui samas kambris viibib mittesuitsetav kinnipeetav, keda vanglal ei ole võimalik mujale paigutada, siis seal kambris suitsu teha ei või,» lisas ta.
Niisiis sõltub arestimajja või vanglasse sattunud mittesuitsetaja kopsude puhtus sageli tema autoriteedist kaasvangide ees.