Eesti üritab olla rahvusvaheliselt mõnel inimõiguste teemal, näiteks naisküsimuses, eestkõneleja, kuigi kodumaal pole sarnaste õiguste tagamisega üldsegi kõik korras, heidab Eesti Inimõiguste keskus meie riigijuhtidele ette.
Inimõiguslased: Eesti riik on naisküsimuses kahepalgeline
27. mai 2011, 13:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti on rahvusvahelisel tasandil eelmise aasta jooksul märkimisväärseid edusamme teinud ja kujunenud isegi mõnevõrra inimõiguste eestkõnelejaks,» rääkis keskuse juhatuse liige Marianne Meiorg tänasel pressikonverentsil.
«See omakorda seab teatavad nõudmised siseriiklikult. Kindlasti ei saa riik rahvusvahelisel tasemel nõuda midagi, mida ta siseriiklikult ignoreerib või ei täida piisavalt.»
Ta tõi siinkohal märkimisväärseimana esile naisküsimuse.
«Üks teema, mille osas paljudel inimestel kripeldab, mille kallal Eesti rahvusvaheliselt on väga palju töötanud, on naiste õigused, naiste staatus ühiskonnas. Eesti on olnud sellel teemal rahvusvahelisel tasemel tõesti väga eesrindlik.»
Ta tõi välja, et Eesti osaleb ÜRO naiste staatuse komisjoni töös, astus naiste õigusi edendava agentuuri täitevnõukogu liikmeks ja on aidanud luua ÜRO uut organisatsiooni organi UN Women juures. Samuti on meie valitsus edendanud aktiivselt naiste olukorra parandamist relvakonfliktides.
«Ehk siis väga konkreetsed näited, kuidas on Eesti naiste õigustega maailmas tegelenud,» võttis Meiorg kokku. «Aga nagu me teame, siis siseriiklikult on see teema olnud mõnevõrra vaeslapse osas.»
Tema sõnul näitavad hiljutised tulised diskussioonid palgalõhest, et kindlasti oleks vaja selle teemaga Eesti-siseselt rohkem tegeleda.
«Eesti-siseselt tuleks teavitada inimesi rohkem, milles ebavõrdsus seisneb, kuidas saab seda parandada, ja võtta siseriiklikult konkreetsemaid meetmeid kasutusele.»
Inimõiguste keskuse teise juhatuse liikme Kari Käsperi sõnul ei ole meie valulaps üksnes suur palgalõhe.
«Koduvägivald on üks väga oluline teema, mille osas võiks olla palju rohkem tegevust riigi poolt,» rääkis ta.
Käsperi sõnul ei saa Eestis karistada otseselt perevägivalla eest, kuigi mõnes riigis on see võimalik, mistõttu on meie perevägivalda puudutav statistika puudulik.
«See, et mingisugust statistikat ei ole, ei tähenda ju, et probleemi ei ole. Erinevate naiste varjupaikade kogemused ja praktika näitavad, et ka perevägivald on Eestis suur probleem. Aga eks neid teemasid on teisigi.»