Eesti küberpäti 280 000 klienti võivad kaotada oma kodulehe aadressi

Martti Kass
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis süüdimõistetud netipetturile kuuluva firma 281 000 kasutajat võivad kaotada oma domeeninime.
Eestis süüdimõistetud netipetturile kuuluva firma 281 000 kasutajat võivad kaotada oma domeeninime. Foto: Graafika: Martti Kass/Corbis

USA domeenide haldusagentuur ICANN katkestab uuel nädalal lepingu domeenide registreerijaga EstDomains, mille taga on kevadel netikuritegude ja rahapesu eest süüdi mõistetud Eesti kodanik.

USA haldusagentuuri andmetel majandab Eesti firma EstDomain ligi 281 000 domeeni.

Võib andmebaasi kustutada

ICANN saatis EstDomaini presidendile Vladimir Tšaštšinile 28. oktoobril kirja, milles teatab, et lepingu lõpetamise põhjuseks on mehe süüdimõistmine krediitkaardi pettuses, rahapesus ja dokumendi võltsimises.

EstDomaini kodulehel pakutakse ka hetkel näiteks .com, .net, .org ja .eu domeene.

ICANN pakub Tšaštšinile võimalust kõik domeenid teisaldada turvaliselt teise haldaja alla ning ootab selleks EstDomainilt ettepanekut 6. novembriks.

Sellegipoolest kahtlustatakse, et Tšaštšin võib jätta domeenid üle viimata ning hoopis kogu andmebaasi kustutada.

See tähendaks paljudele kodulehtede omanikele, et aadress tuleb uuesti registreerida. See aga toob kaasa ohu, et keegi teine võib sama domeeni uuesti registreerida enne senist omanikku.

Lehekülg EstDomains.com on seotud firmaga Esthost, mille aadressiks on märgitud Tartu peapostkontor, postkast 12 ning kontaktisikuks Vladimir Tšaštšin.

Pettis pankadelt välja üle miljoni krooni

Tartu maakohus mõistis Tšaštšini selle aasta kevadel süüdi dokumendi võltsimises, arvutikelmuses ning ebaseaduslikus ettevõtluses.

Kokku määras kohus nende tegude eest kuus aastat vangistust, millest kehtima jäi pikim, 3-aastane vangistus. Sellest pidi Tšaštšin ära kandma reaalselt kuus kuud ning ülejäänu tingimisi.

Süüdistuse kohaselt kasutas Tšaštšin võltsitud dokumenti ligi kümnel korral erinevates välisriigi pankades erinevate toimingute läbi viimiseks. Näiteks kasutas ta valeandmeid pangakontode avamiseks ning äriseadmete liisingute taotlemisel.

Veel süüdistatakse Vladimir Tšaštšinit selles, et ta sai koos eeluurimisel kindlaks tegemata  isikuga varalist kasu andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi sekkumise teel.

Tšaštšin ja tema kaasosaline lasid 2001. aastal Eesti Ühispanga Tartu ja Narva kontorites arveldusarvete ja internetipanga U-Neti kasutamiseks avada viiele erinevale nimele arveldusarved, deebetkaardid, U-Neti liitumislepingud ning U-Neti paroolikaardid.

Samuti Hansapangas ühele nimele arveldusarve ja pangakaardid.

Saades oma valdusse võõrale nimele väljastatud Eesti Ühispanga arvelduskonto numbritega kaardid, arvelduskontoga seotud deebetkaardid, U-Neti paroolide kaardid, kasutajatunnused ja salasõnad, vormistas Vladimir Tšaštšin kontoomanike nimel U-Netis U-Kaardid ehk virtuaalsed pangakaardid.

Seejärel edastas Tšaštšin elektrooniliselt kaugsuhtlusprogrammi ICQ kaudu U- kaartide andmed Mihhaili-nimelisele isikule, kes kasutas neid kaarte USA internetipoes tegelikkuses mittetoimunud tehingute läbiviimiseks kokku üle 1,3 miljoni krooni ulatuses.

Võõrastelt kontodelt võeti raha omakorda mitmel korral sularahaautomaadist välja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles