Tallinna Halduskohus tunnistas nädal tagasi põhiseaduse vastaseks sõiduki teisaldamise ja hoidmise eest auto omanikelt raha küsimise. Kui ka riigikohus asjaga nõustub, on ebaseaduslikult raha küsitud koguni üheksa aastat.
Auto teisaldamise eest raha nõudmine võib olla alusetu
Tunamullu septembris parkis vandeadvokaat Tambet Toomela oma sõiduauto Lootsi 7 kinnistule piirkonda, kuhu olid püstitatud sundteisaldamist lubavad liiklusmärgid. Sõiduk viidi ära ja auto tagasisaamise eest nõuti 420 krooni.
«Olin täiesti veendunud, et see asi on valesti,» rääkis advokaadibüroos Eversheds Ots & Co töötav Toomela, kel oli parasjagu tööd veidi vähem ja seega aega asja ettevõtmiseks. Toomela leidis, et raha nõudmine on põhiseadusevastane tegu.
Tallinna transpordiamet oli teist meelt. Viitas seadustele ja märkis, et kaebus on täiesti alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Möödunud esmaspäeval tuli kohtuotsus.
«Esimese astme kohus nõustus minuga, et sõidukite teisaldus- ja hoidmise kulutuste hüvitise määrad on kehtestatud põhiseadusevastase määruse alusel,» ütles Toomela. «Riigikohus ütleb lõppsõna, aga usun, et esimese astme kohtu seisukoht jääb püsima.»
Vastuolu põhiseadusega
Tallinna Halduskohtu otsuse järgi on liiklusseaduse paragrahvi 20² lõike 7 esimene lause põhiseadusevastane.
Selle järgi hüvitab sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud auto juht, omanik või valdaja valitsuse kehtestatud korras ja määrades. Lisaks tunnistati põhiseadusevastaseks seda korda sätestav valitsuse määrus.
Kohus leidis, et kohustus tasuda sõiduki teisaldus- ja hoiukulud on vaadeldav avalik-õigusliku rahalise kohustusena. Samal ajal sätestab riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed põhiseaduse paragrahvi 113 järgi seadus.
Sellele tuginedes tõi kohus välja, et ühtegi avalik-õiguslikku rahalist kohustust ei või kehtestada ega reguleerida muu õigusakti kui seadusega. Ei liiklusseadus ega mõni muu seadus sea valitsusele mingeid piiranguid sõiduki teisaldamise määrade kehtestamisel ega anna tasu arvestamise aluseid. Kohtu hinnangul pole selline käitumine põhiseadusega kooskõlas.
Üheksa aastat
Toomela tõi välja, et määrus, mis tunnistati põhiseadusevastaseks, hakkas kehtima juba 2002. aastal, mistõttu on inimestelt alusetult raha sisse nõutud juba üheksa aastat.
«Praegust liiklusseadust on jäänud veel kuu aega. Ma arvan, et selle aja jooksul neid hüvitisi kohalikud omavalitsused korjama ei peaks,» rääkis Toomela. «Juhul kui seda tehakse, siis kindlasti tasub isikutel need hüvitised vaidlustada halduskohtus, viidates samale lahendile.»
See tähendaks, et kui ka riigikohus peaks halduskohtuga nõustuma, saavad inimesed kindlasti raha tagasi. Trahv tuleb siiski õigel ajal ära maksta. «Kurb on see, et autot muud moodi tagasi ei saa,» nentis Toomela.
«Isikud, kes ei ole tähtaegselt vaidlustanud sõidukite teisaldus- ja hoiukulude hüvitiste maksmist, kahjuks raha tagasi nõuda ei saa, sest need otsused on jõustunud ja tagantjärele neid ümber ei vaadata,» selgitas Toomela. Nii pole mõtet minna oma aastate eest makstud summasid tagasi nõudma, isegi siis, kui riigikohus otsustab, et need nõuti sisse ebaseaduslikult.