Tallinna linnavalitsuse pressiesindaja sõnul on praegu vara rääkida sõiduki teisaldamise ja hoidmise eest raha küsimise ebaseaduslikkusest, kuna Tallinna halduskohtu vastav lahend ei ole veel jõustunud.
Linnavõim: teisaldamise eest raha nõudmise ebaseaduslikkusest on vara rääkida
30. mai 2011, 16:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna halduskohus tunnistas nädal tagasi põhiseaduse vastaseks sõiduki teisaldamise ja hoidmise eest auto omanikelt raha küsimise. Kui ka riigikohus asjaga nõustub, on ebaseaduslikult raha küsitud juba üheksa aastat.
«Kirjeldatud kohtuotsus ei ole veel jõustunud ning seega on seaduslikkusest/ebaseaduslikkusest hetkel vara rääkida – s.t senisest praktikast loobumine ei ole põhjendatud,» märkis Tallinna raepress Postimees.ee’le.
Raepressist lisati, et teisaldamisega seoses sissenõutud kulud ei laeku mitte linnakassasse, vaid teisaldamisega tegelevale ettevõttele. Seega linn sõiduki teisaldamise ja hoidmisega seotud toimingute pealt ei teeni.
Raepress viitas 2002. aastal vastu võetud valitsuse määrusele, mille kohaselt sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise eest tasutakse sõidukit hoiukohta toimetanud või seal hoidnud ettevõtjale.
«Linna kasu sõidukite teisaldamisel on olnud üksnes korra tagamises,» toonitas raepress.
2010. aastal teisaldati Tallinnas 7354 sõidukit ehk keskmiselt 628 sõidukit kuus. Sel aastal on teisaldatud sõidukite arv mitmekordselt vähenenud: kokku on teisaldatud 826 sõidukit ehk keskmiselt 165 masinat kuus.
Uue seadusega vastuolu pole
Teisaldamise eest raha nõudmise küsimuses kohtusse pöördunud vandeadvokaat Tambet Toomela ütles täna Postimees.ee’le, et juulis jõustuv liiklusseadus ei tohiks põhiseadusega vastuolus olla. «Olukord on paremini reguleeritud, aga eks lõpliku sõna annab ka siin kohtupraktika.»
Nimelt on vahe selles, et kui praegu kehtiv liiklusseadus ei anna valitsusele teisaldamise tasu arvestamise aluseid, siis uus seadus seda teeb. «Määrade kehtestamisel tuleb arvestada, et teisaldaja või sõiduki valvega hoiukohas hoidmise ja valvamise korraldaja suudaks katta osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu ja proportsionaalse osa üldkuludest ning teeniks mõistlikku ärikasumit,» on kirjas uues liiklusseaduses.
«Nüüd on küsimus, kas tasu arvestamise alused on piisavalt selged, arusaadavad ja ettenähtavad – see on vaidluse teema. Minu isiklik veendumus on, et siin seda probleemi enam ei ole,» märkis Toomela.
Avalik-õiguslik rahaline kohustus
Tunamullu septembris parkis Tambet Toomela oma sõiduauto Lootsi 7 kinnistule piirkonda, kuhu olid püstitatud sundteisaldamist lubavad liiklusmärgid. Sõiduk viidi ära ja auto tagasisaamise eest nõuti 420 krooni.
Tallinna halduskohtu otsuse järgi on liiklusseaduse paragrahvi 20² lõike 7 esimene lause põhiseadusevastane.
Selle järgi hüvitab sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud auto juht, omanik või valdaja valitsuse kehtestatud korras ja määrades. Lisaks tunnistati põhiseadusevastaseks seda korda sätestav valitsuse määrus.
Kohus leidis, et kohustus tasuda sõiduki teisaldus- ja hoiukulud on vaadeldav avalik-õigusliku rahalise kohustusena. Samal ajal sätestab riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed põhiseaduse paragrahvi 113 järgi seadus.