Uuring: eestlasi naaseb koju rohkem kui teisi eurooplasi

Mirjam Mäekivi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva maanteepiiripunkt
Narva maanteepiiripunkt Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Eesti kuulub koos Poola ja Leeduga nende kolme Euroopa Liidu liikmesriigi sekka, kuhu oma kodanikud naasevad enim tagasi, selgub Sisekaitseakadeemia Euroopa rändevõrgustiku (ERV) Eesti kontaktpunkti analüüsist.

Ligi pooled Eestisse sisserändajatest on Eesti kodanikud, samal ajal kui Euroopa Liidu liikmesriikidesse sisserännanutest moodustavad liikmesriikide endi kodanikud vaid keskmiselt 15 protsenti, teatas sisekaitseakadeemia.

Euroopa Liidu liikmesriikides väljaränne tegi 2008. aastal 13-protsendilise hüppe ning näitab jätkuvalt tõusvat trendi. Eesti on väljarände kasvu poolest Euroopa keskmine - väljarändavate inimeste hulk kasvas 2009. aastal 6 ning 2010. aastal 14 protsenti.

Vaatamata negatiivsele rändesaldole ehk sellele, et Eestist lahkub rohkem inimesi, kui saabub, on ligi pool Eestisse sisserändajatest Eesti kodanikud. Vaid Poolas ja Leedus on oma kodanike sisserände protsent suurem kui Eestis, vastavalt 75 ja 68 protsenti.

Riigid, kus sisseränne on kõige suurem, on sealjuures ka kõige suurema väljarändega riigid – Saksamaa, Hispaania ja Suurbritannia.

Võttes arvesse Eesti negatiivset rändesaldot, samuti vananevat rahvastikku ja madalat iivet, on mõistlik kaaluda lisaks «talentide» tagasikutsumise programmidele ka teisi võimalusi korduvrände soodustamiseks, seisab analüüsidokumendis.

Näiteks soovitatakse vähendada bürokraatiat ja korrastada kehtivat regulatsiooni, et korduvrände mõju oleks positiivne nii sihtriigile, päritoluriigile kui ka rändajale endale.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles