Eesti elanikud rõõmustavad iseseisvusaja saavutuste üle naabritest märksa enam

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti riikide lipud.
Balti riikide lipud. Foto: SCANPIX

Eesti elanike hinnangud oma praegusele elule ja minevikule, aga ka hinnangud tulevikule on tunduvalt positiivsemad kui Läti ja Leedu inimeste omad, selgus Balti riikides rahva hoiakuid uurinud küsitlusest.

Viimase 20 aasta jooksul ühiskonnas toimunud muudatuste üle rõõmustab 50 protsenti Eesti elanikest, aga vaid 23 protsenti Läti ja 25 protsenti Leedu elanikest.

Ühiskonna arengute üle kurvastab 21 protsenti Eesti elanikest, seevastu Lätis on kurvastajaid 63 ja Leedus 40 protsenti, selgus Eesti inimarengu aruande koostamise tarvis TNS Emori läbi viidud küsitlusest Baltimaades.

«Ma ei ütleks, et me peaksime väga aplodeerima selle olukorra peale, mis Eestis on, aga seda võrdluspilti nähes peame ütlema, et oleme sel raskel ajal püsinud kindlamini tõusuteel, mida ka rahva arvamus kinnitab,» leidis uuringu tulemusi analüüsinud professor Marju Lauristin.

«Tegu on väga lihtsa küsimusega, inimene vastab oma emotsiooni pealt – kas ta rõõmustab või kurvastab muutuste üle - kuid me oleme aastaid seda küsinud ja tuleb välja, et see on väga täpne,» põhjendas Marju Lauristin, miks seda hinnangut tasub tõsiselt võtta.

Töötus teravpunktis

Konkreetsete poliitikate kaupa vaadates on samuti lätlased kõige kriitilisemad, kes hindavad valdavalt negatiivseid pea kõiki valdkondi: kuritegevuse ohjeldamist, demokraatia arengut, sündivuse suurendamist, tervishoiuteenuste tagamist, lõimumispoliitikat, kodanikuühiskonna arengut, muutuste üldhinnangut, võitlust korruptsiooniga, sotsiaalset turvalisust, materiaalset heaolu, sotsiaalset võrdsust ja töötusega toimetulekut.

Eesti elanikud seevastu hindavad pea kõiki neid valdkondi positiivselt, võitlust sotsiaalse ebavõrdsusega neutraalselt. «Ainsana hinnatakse negatiivselt töötusega toimetulekut, mis on kõigis Balti maades kõige teravam probleem,» rääkis Lauristin.

«Läti on kõikides poliitikates kõige negatiivsemate hinnangutega, eriti torkab silma sündivuse suurendamine. Seejuures on eriti tugev kontrast Eestiga, ehkki teema iseendast on terav mõlemal pool,» ütles Lauristin.

«Me näeme, et nende hädade taga, mida me näeme välispinnal Läti teatud poliitiliste sündmuste näol, on rahva sügavam mure ja rahulolematus,» tõdes Lauristin.

Ka Leedu elanike hinnangud on nendele valdkondadele pigem negatiivsed, vaid lõimumisega ollakse pigem rahul.

«Huvitav on see, et Lääne poliitika poolt tulnud hinnangutes on lõimumise teema suhteliselt tulipunktis, aga kui vaatame meie oma inimeste hinnanguid, paigutub see oma olulisuselt-teravuselt suhteliselt viimasele kohale. Kõik sotsiaalsed teemad on palju olulisemad.»

«Võrdlevates statistikates on enam-vähem pilt kõigile selge – Eesti on mitmetel aladel teistest Balti riikidest natuke paremal positsioonil, aga kui vaatame inimarengut, ei saa ükski Balti riik kiidelda, et oleks Põhjamaade või Euroopa keskmisegagi nii suurepärasel kohal,» märkis Lauristin.

Uuringu viis läbi TNS Emor tänavu aprillist maini ja selle raames küsitleti igas riigis tuhandet inimest vanuses 15-74 aastat.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles