Justiitsminister Rein Langi eelmisel nädalal õhku visatud lause, et kohtuistungid kuulutatakse kinniseks ebapädeva meedia tõttu, ei vasta tõele. Kohtunike väitel on põhjuseks enamasti siiski riigi- või ärisaladuse ja eraelu kaitsmine.
Justiitsminister Langi väide kohtunike meediahirmust ei vasta tõele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seadus ei anna kohtunikele võimalust kuulutada istungeid kinniseks oma suva või hetketuju alusel, vaid ainult kindlatel põhjustel, mille hulka võimalikud «tendentslikud meediakajastused» ei kuulu.
Küll võivad selleks põhjuseks olla näiteks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse, eraelu ja alaealiste kaitse või ka õigusemõistmise huvid.
Viimastel kuudel on kohtud kuulutanud osaliselt või täiesti kinniseks terve hulga istungeid. Möödunud neljapäeval teatas Tartu maakohus Valga endise maavanema Georg Trašanovi ja ASi Go Bus altkäemaksuasja arutamisest kinniste uste taga, põhjendades seda Go Busi ärisaladuse kaitsega.
Septembri lõpus otsustas Harju maakohus arutada osaliselt kinnisel istungil endise keskkonnaministri Villu Reiljani pistiseprotsessi, põhjuseks taas ärisaladuse kaitse.
Nädal tagasi teatas Harju maakohus ka endise rahandusministri ja maksuameti eksjuhi Aivar Sõerdi istungi muutmisest kinniseks. Sõerd nimelt vaidleb kohtus maksu- ja tolliametiga turismireisilt kaasa toodud kasteedi pärast ning kohus leidis, et ajakirjanike juuresolek võib segada õigusemõistmist.
Ka kolme inimese surmaga lõppenud õnnetuse põhjustaja Joosep Laiksoo kriminaalasja arutati Pärnu maakohtu Paide kohtumajas kinnisel istungil, põhjuseks alaealise kaitse.
Samal põhjusel kuulutas kohus suletuks istungi Tartu linnavolikogu liikme Alar Palloni üle, keda süüdistatakse lastele alkoholi pakkumises. Kinnine oli ka ööklubi Amigo klientide peksjate süüasja arutamine. Põhjuseks taas ärisaladuse kaitse.
«Ajakirjanduse enda tegevus on tinginud kohtunike niisuguseid otsuseid,» vastas justiitsminister küsimusele, kas ta peab õigeks kohtu otsust kuulutada Valga endise maavanema korruptsiooniprotsess täiesti kinniseks.
«Viimasel ajal on kahetsusväärselt sagenenud juhtumid, kus kohtunikud on kohtuprotsesse kuulutanud kinniseks põhjusel, et meediakajastused konkreetsetest kohtuasjadest on olnud täiesti valed, tendentslikud ja inimesed pole aru saanud, mida nad kajastavad,» teatas Lang.
Harju maakohtu esinaise Helve Särgava sõnul on see, kui rahvas teab, mis kohtus toimub, parem sellest, kui rahvas ei tea, mis seal aset leiab. Kuid aeg-ajalt tuleb ka Särgava väitel ette juhtumeid, kus kohtuasja kinniseks kuulutamine on vajalik.
«Lihtsalt niisama või kättemaksuks ajakirjanikele ükski kohtunik kindlasti istungit kinniseks ei kuuluta,» märkis Särgava. Tema väitel pole kohtunikul vahet, kas ta arutab asja suure rahvahulga ees või ainult osaliste juuresolekul.
Suletud istungeid tuleb Särgava sõnul ette siiski väga harva. «Harju maakohtu Liivalaia tänava kohtumaja 21 kriminaalkohtuniku menetluses on praegu ligi 1000 kriminaalasja, millest vaid üht mõrva- ja kaht prostitutsiooniprotsessi arutatakse kinniste uste taga,» selgitas ta.
Eraldi teema on Särgava väitel tsiviilprotsessid, mis on tihtipeale kinnised, sest arutusel on delikaatsed pere- ja terviseprobleemid, lapsendamised, sundravile saatmised jm.
Korruptsiooniprotsessid peaksid Särgava sõnul olema avalikud ja vaid erandjuhul, kui selleks on tõesti mingi seaduslik alus, osaliselt kinnised.
Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi esimehe Jüri Paabi sõnul on viimase viie aasta jooksul nende kohtu kolmeliikmeline kriminaalkolleegium arutanud ehk vaid kolme kriminaalasja kinniste uste taga. Ülejäänud istungitele on ajakirjanikel olnud vaba sissepääs.
Isegi pedofiilias süüdistatava palvele kuulutada istung kinniseks pole kriminaalkolleegium vastu tulnud.
«Kui inimene julges ühiskonnavastase teo korda saata, siis julgegu ka vastutada. Hammas hamba vastu. Milleks kuritegu varjata ja seda kinniste uste taga arutada,» sõnas Paap.
Vaid siis on ringkonnakohus teinud erandi ja kuulutanud apellatsioonkaebuse arutamise kinniseks, kui teisiti lihtsalt ei saanud, sest mängus olid kannatanu huvid.
Sedagi on Paabi sõnul väga harva juhtunud, sest kriminaalkolleegium ei kuula tavaliselt enam kannatanuid ega tunnistajaid üle, vaid uurib kohtutoimikut, vaeb uusi asjaolusid ja annab vastavalt sellele õigusliku hinnangu.
Küsimusele, kas korruptsiooniprotsessid peaksid olema avalikud, vastas Paap, et korruptsioon on lai mõiste.
«Kindlasti peavad inimesed meedia vahendusel teada saama, keda milles süüdistatakse ja mis kohtus toimub. Ent kui kohtusaalis tulevad jutuks ärisaladuse peened nüansid, mis on küll üsna erandlik nähtus, tuleb kohtul kaaluda, kas kuulutada istung või kogu protsess osaliselt või täiesti kinniseks.»
Laiksoo kriminaalasja arutati Paide kohtumajas kinniste uste taga, Tallinna ringkonnakohtus oli see istung avalik. «Aga milleks kinnine istung, kui arutusel olid üksnes õiguslikud probleemid,» nentis Paap.
Seda, miks kriminaalkollegium arutas riigireetmises kahtlustatava Herman Simmi abikaasa Heete Simmi vara aresti alt vabastamist kinniste uste taga, põhjendas Paap asjaoluga, et Heete Simmi asi seondus tema abikaasa kahtlustamisega riigireetmises. «Sellega seoses esitas prokurör üksnes kohtule – rõhutan, mitte vastaspoolele – väga mahukaid materjale, millega kriminaalkolleegiumil tuli nõupidamistoas tutvuda,» selgitas Paap.