Viisitamm ripub ehitaja lõa otsas

Marti Aavik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Viisitamm.
Mart Viisitamm. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Suure võlakoorma all vaevlev Pärnu linnavalitsus pole õigel ajal suutnud maksta Tiit Kuuliga seotud firmale uue raekoja majaliisingut ning kahe kuu pärast ähvardab linna üle jõu käiv laenu tagasimakse.


Alates 2007. aastast on linn suutnud oma peahoone eest tasuda vaid 25 miljonit krooni, mis moodustab hoone renoveerimismaksumusest vähem kui kolmandiku. Maksmata osa suurus koos intressidega ulatub praeguseks 62,8 miljoni kroonini, kirjutas

Äripäev

.

Steniardi omaniku Tiit Kuuliga ei õnnestunud Äripäeval rääkida. Iseenesest tundmatu taustaga Steniard on saanud lühikese ajaga Pärnu linnavalitsuselt mitu suurt tellimust. Lisaks linnavalitsuse hoonele, ehitas Steniard välja Taastusravikeskuse Estonia saunakompleksi, millega seoses esitati hiljuti kuriteokahtlus varade omastamises keskuse juhile Vello Järvesalule. Steniard võitis ka palju kirgi tekitanud spordihalli ehituse.

Möödunud aasta lõpus saatis Pärnu linnapea Steniardile kirja, milles palus kuumaksed ajatada. Firma tuli linnale vastu ja hoonestusõiguse lepingut muudeti - 3,5 miljoni kroonine kuumakse kahanes ligi kümme korda. Samas langes ehitajal ära kohustus rajada 4,5 miljoni kroonine parkimisestakaad. Sama leping nägi aga ette, et alates 2009. aasta jaanuarist peab linn poole aasta jooksul firmale tasuma koguni 10,3 miljoni krooniseid laenu tagasimakseid.

Viisitamme kunagine parem käsi ja lepingute allkirjastaja Olav Avarsalu meenutas, et linnavalitsuse hoone rahastamise idee seisnes selles, et hoone püüti renoveerida ja samal ajal maha müüa linnale kuuluvaid kinnistuid. Saabunud kinnisvarakrahhi tõttu ei suutnud linn oma hooneid maha müüa. Samas valmis linnavalitsuse hoone buumi haripunktis, mitu korda planeeritust kallimana.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles