e-Riigi Akadeemia tänavuste riigikoguvalimiste online-kampaania analüüs näitas, et poliitikud kasutavad sotsiaalmeediat pigem isiklikumat laadi sõnumite saatmiseks ja vähem poliitilisteks diskussioonitõstatusteks.
Milliseid sõnumeid peaksid poliitikud endast Facebookis saatma?
2. juuni 2011, 15:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Analüüsi üks autoreid, Kristina Reinsalu tõdes, et vaid vähesed riigikokku kandideerivad poliitikud tõstatasid riigikogu valimiste eel oma Facebooki lehel poliitilisi diskussioone. «Kui see [poliitilise diskussiooni algatus] ka oli, järgnes sellele eraeluline fakt – näiteks meenutus oma kassist,» märkis Reinsalu.
Tema sõnul ajasid poliitikud segi poliitiku ja lihtsalt toreda inimese rolli. «Mulle jäi silma, et osa naiskandidaate postitas kaheksa postitust koogiretseptidest ja üheksandana midagi poliitikast.»
Teha kaks lehekülge?
Samas ei saa ka väita, nagu poliitikud peaksidki just poliitilisi sõnumeid sotsiaalmeedias saatma. Analüüsi koostajad osutasid, et üheks võimaluseks on lisaks teha fännileht, kus saaks edastada poliitilise diskussiooni algatusi, oma kontol aga suhelda vaid isikliku tutvusringkonnaga.
Reinsalu nentis, et Facebookis oli kandidaatide kampaania väga individuaalne. «Igaüks oli nagu sõdur lahinguväljal.» Kohati jäi analüüsi koostajatele mulje, nagu kandidaadid häbeneksid oma erakonda – tihti jätsid poliitikud oma erakonna mainimata, samuti kandideerimisnumbri.
Analüüsi koostajatele hakkas silma ka see, et enamasti olid sotsiaalmeedias aktiivsemad need kandidaadid, kes olid erakonna nimekirjas esikümnest tagapool.
Arutelu tekitamine
Blogisid peab 14 protsenti riigikokku kandideerinud inimestest. Vaid pooled neist arutlevad oma sissekannetes poliitilise maastiku üle. Reinsalu lisas, et väga harvadel juhtudel õnnestub poliitikust blogijal oma kirjutisele kommentaare saada.
Väljanägemise poolest paistsid ühtse kujundusega silma Reformierakonna kandidaatide blogid. «Enamik nende blogidest näevad äravahetamiseni sarnased välja, vaid nimed on erinevad.»
Tehnokratt Peeter Marvet toonitas, et blogi lugejani jõudmiseks on vaja kasutada sotsiaalvõrgustikku. Kui sotsiaalvõrgustikus lingitakse blogi, siis lugejate arv kasvab hüppeliselt. Marvet pidas oluliseks kommentaariumis lugejatega suhtlemist, et julgustada elavat arutelu. Ta tõi näiteks ka Eesti uudisteportaalid, kus ajakirjanikud ja loo allikad lugejatega ei suhtle, vaid arutelu liigub omasoodu. «Meil on pikka aega kultiveeritud arvamust, et kasutaja seisukoht ei ole oluline.»
Kui europarlamendi valimiste ajal kasutati online-kampaanias palju Twitteri-keskkonda, siis seekordne riigikogu valimiste online-kampaania jäi Facebooki pärusmaaks.
e-Riigi Akadeemia uuris erakondade ja kandidaatide online-kampaaniat ajavahemikul 13. veebruar – 3. märts 2011.