Pedofiilide karistusi soovitakse karmistada

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis / Scanpix

Parlamendi õiguskomisjonis toimunud arutelul leiti, et karistusseadustikus tuleks muuta rangemaks mõnede laste vastu suunatud kuritegude puhul määratud karistused.

Õiguskomisjon arutas täna mitme eksperdi ja ametkonna esindaja osavõtul alaealiste seksuaalse enesemääramise vastu suunatud süütegude kriminaalpoliitilisi aspekte, teatas riigikogu pressitalitus.

Erinevatest arvamustest jäid kõlama kaalutlus muuta rangemaks karistusseadustiku mõnede süütegude sanktsioone, muuta karistatavaks kriminaalmenetluse ajal määratud lähenemiskeelu rikkumine ning töötada välja alternatiive alaealiste kannatanute kohtusse kutsumisele tunnistuste andmisel.

Rõhutati ka vajadust laiendada oluliselt erinevate võõrutus- ja teraapiaprogrammide rakendamist korduvkurjategijate suhtes.

«Lähtuvalt alaealiste vastu suunatud süütegude ohtlikkusest ja suurenevast sagedusest on oluline riigi võimalikult kiire ja otsustav reageerimine. Pean vajalikuks tõstatada lähiajal seadusemuudatuste esitamine, mille eesmärgiks oleks lahendada tänaste seaduste kitsaskohad ja tagada ohvrile võimalikult valutu kohtumenetluse läbiviimine,» ütles õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.

Arutelus osalejad rõhutasid 2007. aasta juulis jõustunud nn lastega töötamise piirangute seadusemuudatuse paketi tähtsust.

Nimetatud seadusega tagatakse, et laste vastu suunatud seksuaalse iseloomuga kuriteos, näiteks alaealise prostitutsiooniga või lapspornoga seotud kuriteos, süüdimõistetud isikud ei pääseks töötama ametikohtadele, kus nad puutuvad vahetult kokku lastega, näiteks õpetaja, lasteaiakasvataja, ringijuht, lastelaagri kasvataja, lapsehoidja jne. Nende valdkondade tööandjatel on kohustus kontrollida töölevõetava isiku karistusandmeid.

Samuti on lapsevanematel võimalus saada teavet teise isiku seksuaalkuritegudega seotud karistatuse kohta, kui on olemas lapse kaitse eesmärgist lähtuv õigustatud huvi.

Arutelus osalesid riigi peaprokurör Norman Aas, justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõunik Kaire Tamm, karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tuuli Ploom, siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo, sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elmet Puhm, Lastekaitse Liidu esindaja Alar Tamm.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles