Parlament hakkab arutama poliitreklaami keelu kaotamist

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonda reklaamivad õhupallid..
Keskerakonda reklaamivad õhupallid.. Foto: Peeter Langovits.

Riigikogu põhiseaduskomisjon saatis esmaspäeval parlamendi ette esimesele lugemisele eelnõu, mis kaotab poliitilisele välireklaamile aktiivse valimiskampaania ajaks kehtestatud piirangud.


Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Väino Linde ütles, et komisjoni liikmed olid välireklaami reguleerimise osas küll eri meelt, kuid toetasid eelnõu esimesele lugemisele saatmist. Riigikogu ette jõuab see tema sõnul 11. novembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Linde sõnul seisnes põhivaidlus selles, kas eelnõus tuleks välireklaami suurust kuidagi piirata ning kas seda peaks tegema nüüd või pärast esimese lugemise järgset muudatusettepanekute laekumist. «Peale jäi seisukoht, et seda tuleks teha hiljem,» lisas ta.

Põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõuga tunnistatakse kehtetuks sätted, mis keelavad valimistel aktiivse agitatsiooni ajal poliitilise välireklaami eksponeerimise ning näevad ette vastutuse keelu rikkumise eest. Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk naasta enne 2005. aastat kehtinud korra juurde, mil ei olnud piiranguid poliitilise välireklaami eksponeerimisele, välja arvatud valimispäeval.

Eelnõu on ajendatud riigikogus juuni keskel vastu võetud otsusest toetada õiguskantsleri ettepanekut ning asuda muutma poliitilisele välireklaamile kehtestatud keeldu. Ettepaneku poolt hääletas 59 Reformierakonda, Keskerakonda ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) kuuluvat saadikut ning selle vastu oli 29 Isamaa ja Res Publica Liidu, SDE, roheliste ja Rahvaliidu fraktsiooni kuuluvat riigikogu liiget. Ettepaneku toetamisega sai põhiseaduskomisjon ülesande algatada vastav seadusemuudatus.

Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul on valimisseadused praegu põhiseadusega vastuolus osas, kus need keelavad aktiivse valimisagitatsiooni ajal poliitilist välireklaami ning näevad ette vastutuse reklaamile kehtestatud piirangute rikkumise eest.

Teder märkis, et reeglite kõrgeim kehtestaja - parlament - ei saa olla lihtsalt keelaja, kes millegi subjektiivselt ebameeldiva ühiskonnast keelu abil välja lülitab. «Kui me soovime oma ühiskonda reguleerida ainult formaalsete keeldude ja käskudega, võime tulemuseks saadaseadustes tiheda, aga mittetoimiva süsteemi, mida piltlikult võib võrrelda läbitungimatu bambusmetsaga, millest proovitakse mööda minna,» lausus ta toona riigikogus.

Samas ei soovinud ta öelda, milliseks peaks poliitilise välireklaami regulatsioon tema hinnangul saama. «Kuidas austatud kõrgeim rahvaesindusorgan edasi läheb ja kuidas ta seda reguleerib, on juba parlamendi enda sisepädevus. Mul ei ole pädevust ega ka soovi asuda parlamendi rolli - seda ma ka ei tohiks,» lisas Teder.

Parlament kehtestas poliitilise välireklaami keelu 2005. aasta juunis toonase Isamaaliidu, Res Publica, Rahvaliidu ja SDE häältega. Euroopa Parlamendi, riigikogu ja kohaliku volikogu valimise seaduse muudatustega keelati aktiivse valimisagitatsiooni ajal erakonna, üksikkandidaadi või erakonna nimekirjas kandideeriva inimese, nende logo või programmi reklaamimine hoonetel, rajatistel ning ühissõidukite või taksode sise- ja välisküljel. Ka keelati sel ajal muu poliitiline välireklaam.

Sama aasta septembris saatis toonane õiguskantsler Allar Jõks riigikogule ettekande, kus ta märkis, et poliitilise välireklaami täielik keelustamine aktiivse valimisagitatsiooni ajal ei ole põhiseadusega kooskõlas. Poliitreklaami keelu muutmise vajadusele juhtis ta korduvalt tähelepanu ka hiljem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles