Erkki Bahovski: ohtlik Obama 2

Erkki Bahovski. Foto: Toomas Huik.

Kolleeg Priit Pullerits arvas oma sama pealkirjaga kolumnis (PM 29.10), miks Barack Obama saamine USA presidendiks oleks Eestile ohtlik. Ma ei jaga kolleegi kõiki väiteid, kuid tundub, et pigem oleks Obama saamine USA presidendiks teatud mõttes ohtlik Vene propagandamasinale.

On ju Kremli juhitav meedia (kas kasutada üldse sõna «meedia», on kahtlane) leierdanud viimastel aastatel nn suveräänse demokraatia põhimõtet. Pea igale kriitikale Venemaa demokraatia olukorra kohta on lajatatud vastu: aga vaadake, kuidas teil endil seal läänes asjad on, pole teil tõelist demokraatiat ja iseäranis jutud USA demokraatiast, kus peaks kõlama jääma rahva hääl, on vaid mingite russofoobsete pistrike väljamõeldis. Kõike juhtivat Pentagon, juudi lobi, rahvusvaheline finantskapital jne.

Jään huviga ootama, kuidas serveerib Vene propagandamasin oma kodanikele asjaolu (juhul ikka, kui Obama saab presidendiks), et Valgesse Majja asub mustanahaline. Sest senise kuvandi järgi polevat ju Ameerikas demokraatiat ja vabad valimised on lihtsalt väärarusaam.

Ärgem laskem end eksitada: kindlasti ei ole Obama nahavärvi küsimus põhiline USA-Vene suhetes. Kuid teatud alltoon sel siiski on. Pärast Obama võimalikku saamist USA presidendiks jääb ikkagi üles küsimus, kas Venemaa presidendiks võiks saada näiteks tatarlane, neenets või ka tšetšeen. Võidakse ju öelda, et Stalin oli grusiin. Aga kas keegi valis teda?  Liidetagu siia veel nn järglase küsimus – kui Vladimir Putin ütles, et tema järglaseks presidenditoolil saab Dmitri Medvedev, oli asi Venemaal selge.

Ent mitte USAs. Otse vastupidi: Obama esimene tõeline tõke teel Valgesse Majja polnud ju mitte John McCain, vaid USA 42. presidendi abikaasa Hillary Clinton. Kas keegi kujutab ette, et näiteks aastal 2012 peetakse Venemaa presidendivalimised sama skeemi järgi: keegi seisab kõigepealt vastu kas oma, opositsioonis oleva partei tugevale kandidaadile (aga seda Venemaal ei ole) ja seejärel kas Dmitri Medvedevile või Vladimir Putinile? Keegi, kordan, keegi, kes on kas tatarlane, neenets või tšetšeen?

Pealegi on Moskva lootused, nagu oleks Obama kuidagi Venemaale välispoliitiliselt parem kui McCain, pärast Gruusia sõda üha ähmasemaks muutunud. Kuid Obamat oleks kindlasti raskem kritiseerida: kui McCaini sai nimetada külma sõja veteraniks, siis Obama on otsekui puhas leht.

Niisiis, Vene «meedia», teie ees võib seista uus väljakutse: näidata USA demokraatiat Obama juhtimisel halvas valguses. Selleks teile ainult jõudu!