Eesti keele oskus suurendab mitte-eestlaste seas töö leidmise šansse, kuid ei taga eestlastega võrdset palka.
Integratsiooniekspert: keeleoskus mõjutab töö leidmist enam kui palka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti keele oskus parandab tööle saamise võimalusi, ent palgaerinevused on olemas samadel erialadel töötavate eestlaste ja mitte-eestlaste vahel, selgitas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) endine juhataja Tanel Mätlik.
«Kui rääkida töölesaamise võimaluste suurenemisest seoses eesti keele oskusega, siis uuringu Integratsiooni Monitooring 2008. andmetel töökoht on olulisim eesti keele omandamise motivaator,» rääkis Mätlik.
Uuringu andmetel on 13 aasta jooksul stabiilselt suurenenud nende inimeste osakaal, kes on veendunud, et eesti keelt on mitte-eestlastel vaja osata eelkõige selleks, et saada head töökohta. Selle väitega nõustus 79 protsenti venekeelsetest, samas isiklikult pidas eesti keele oskust tööl vajalikuks 41 protsenti.
Mätliku hinnangul vajaks keeleõpe rohkem seotust inimeste elukoha ning erialadega, sugu ja materiaalne seis siin olulised pole. Keeleõppijad peaksid saama kursustel käia kodule lähedal ning rohkem tuleks läbi viia erialakeelel põhinevaid kursusi.
Tema sõnul on enamik mitte-eestlasi veendunud, et eesti keele oskus aitab tööd leida, eraldi küsimus on palgaerinevused ja nende põhjused.
«Palgaerinevustele eestlaste ja mitte-eestlaste vahel on juhtinud tähelepanu mitmed uuringud ja see võib, aga ei pruugi viidata diskrimineerimisele tööturul - see vajaks eraldi põhjalikumat analüüsi, et saaks teha põhjapidavaid väiteid,» seletas Mätlik.
Tartu Ülikooli majandusteadlane Ott Toomet avaldas hiljuti teadusartikli, kust selgus, et vene meestel eesti keele oskus sissetulekuid ei tõsta.