Harju maakohus otsustas täna enne tähtaega vanglast vabastada ja Venemaale saata 1990. aastal kaks inimest tapnud Mihhail Talõšanovi, Eesti esimese eluaegse vangi, kellele president hiljem armu andis.
Eesti esimest eluaegset vangi ootab vabadus
4. november 2008, 14:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2002. aastal asendas president Arnold Rüütel Talõšanovi eluaegse vangistuse 20-aastase vanglakaristusega.
«Teatud aja möödudes pärast vangistamist on neil võimalus taotleda ennetähtaegset vabastamist,» selgitas Harju maakohtu pressiesindaja.
Tema sõnul on prokuröril 10 päeva jooksul õigus see otsus edasi kaevata ja kui seda ei tehta, siis antakse Tallinna vanglast vabanev mees Venemaale välja.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja sõnul pole veel otsustatud, kas Talõšanovi vabastamise otsus kaevatakse edasi või mitte.
Aasta tagasi keeldus Harju maakohus Talõšanovit enne tähtaega vabastamast.
Sõjakooli kursant Talõšanov tappis 1990. aastal Pirita-Kose sõjakooli tunnimehe ning hiljem teda sõidutanud taksojuhi.
Esialgu karistati meest surmanuhtlusega, kuid 1993. aasta märtsis asendas president Lennart Meri Talõšanovi surmanuhtluse eluaegse vangistusega. Tegemist oli esimese taolise karistusega Eestis.
2002. aasta 31. oktoobril andis president Arnold Rüütel talle armu ja asendas tema eluaegse vangistuse 20-aastase vanglakaristusega.