USA aegade pikim ja kulukaim presidendiralli läheb ajalukku ka kampaaniana, mis muutis viisi, kuidas USAs edaspidi valijaid püütakse.
Muutuste kampaania
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Püüdke meenutada 2006. aasta kevadet. Just siis kõik algas. USA valijate peamine mure oli sõda Iraagis, majandusega oli kõik pealtnäha korras.
Oli aeg, mil Joe Biden oli üks esimestest, kes teatas, et kavatseb presidendiks kandideerida. Samal ajal võttis üks endine väikelinna meer nimega Sarah Palin osa kohalikust kalandusüritusest, kuna just seal toimus Alaska kubernerikandidaatide debatt.
Tundmatud tegijad
Aasta hiljem oli kampaania juba täies hoos – jaanuaris-veebruaris olid oma avapaugud teinud kõik peategelased: John McCain, Hillary Clinton ja Barack Obama. Esialgu tundus, et üheks peamiseks valimisküsimuseks saab immigratsioon. Kindlana tundus ka see, et valimistel hakkavad rinda pistma Rudy Giuliani ja Clinton.
Kui valijatel lõpuks otsustamisse sekkuda lubati, selgus, et kindlat pole midagi. Pikka aega alahinnatud Obama sammus aeglaselt, aga ilmse enesekindlusega võidu poole, samas kui sõjakangelane McCain tegi vastastega kiiresti 1:0.
Tänavuse kampaania käigus on ümber kirjutatud reeglid, kuidas presidendikandidaadid valijatele lähenevad, neilt raha koguvad, oma toetajaid mobiliseerivad, meediat mõjutavad, avalikku arvamust mõõdavad ja vormivad ning vastast ründavad.
«Usun, et vaatame seda valimist aastate pärast kui pöördepunkti, transformatiivset kampaaniat,» ütles Bushi mõlema eduka presidendikampaania vanemnõunik Mark McKinnon The New York Timesile. «Tänavu mängis internet suuremat rolli, kui keegi on kunagi ette kujutanud. »
Muutunud on valijaskonna suurus ja koostis, kuna demokraadid on suutnud protsessi kaasata varem valimistest kõrvale jäänud mustanahalisi, latiinosid ja noori.
Kahtluse all on aastakümneid püsinud arusaam, et USAs on kindlad punased (vabariiklaste) ja sinised (demokraatide) osariigid.
Interneti jõud
Suures osas on see tingitud viisist, kuidas Obama kampaania püüdis internetti ja muud uut meediat enda huvides rakendada, et toetajaid mobiliseerida ja jõuda noorte valijateni. Uuteks platvormideks on näiteks videoportaal Youtube, mida 2004. aastal ei olnud, ja valima kehutavad SMSid.
Veelgi tähtsamaks õppetunniks võib osutuda see, kuidas Obama oma kampaaniat interneti abil rahastas, rajades hiiglasliku annetajate võrgustiku. See lubas tal koguda piisavalt raha, et McCainiga rinda pista ka traditsioonilistes vabariiklikes osariikides.
Kõiki muutusi ei saa aga Obama arvele kanda. Need peegeldavad kultuurilist nihet Ameerika valijaskonnas. Tekkinud on publik, mis on kandidaatide kohta hästi informeeritud, kuid tänu blogide lugemisele ka skeptilisem, kuna puutub kokku kuulujuttude ja muu ebausaldusväärse infoga.
Läbi aegade kulukaim kampaania
• Tänavu on kõigile presidendikandidaatidele kokku annetatud üle 1,6 miljardi dollari.
• See ületab nelja aasta tagust rekordit – 880 miljonit dollarit – ligi kaks korda.
• Eelmise nädala alguseks oli Obama kogunud 639 miljonit dollarit annetusi.
• McCain kogus samaks ajaks 360 miljonit dollarit.
Allikas: Center for Responsive Politics