Kõik täisajaga ja nõutavate tulemustega eestikeelsetel õppekavadel õppivad tudengid – sealhulgas ka välistudengid – peaksid saama tasuta õppida, teistelt on ülikoolidel õigus riigi lubatud ülempiiri ulatuses õppemaksu küsida, ütles haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.
«Efektiivsus või tulemuslikkus kõrghariduses pole mitte see, kui kõik noored akadeemilisest edenemisest sõltumata ülikooli nominaalajaga lõpetavad, vaid see, kui iga külvatud tarkusetera saab areneda,» rääkis minister Jaak Aaviksoo oma kõrgharidusprogrammi tutvustades Tallinna Tehnikaülikooli arengukonverentsil.
Selle lahendusena nägi haridusminister, et ülikoolides kaotatakse õppekohtade jaotus riigieelarvelisteks ja riigieelarvevälisteks. «Kõik on võrdsed. Ülikoolides suurendatakse tasuta vastuvõttu, kõik saavad sisse ülikoolide korraldatava, õppekavati ühtse vastuvõtueksami alusel,» märkis Aaviksoo.
Samuti kinnitas ta, et kõrgkoolis õppimine peab olema tasuta: «Täisajalised ja tulemuslikud riigikeelelised õppekohad on kõigile tasuta, sealhulgas ka välisüliõpilastele ja neilt ei ole ülikoolidel õigust küsida õppemaksu. Täisajalised tulemuslikud õpingud tähendavad õppekava täitmist täies - 30 ainepunkti mahus igal õppesemestril. Osaajaliste või mittetulemuslikelt õppuritelt on ülikoolidel õigus – aga mitte kohustus - nõuda õppemaksu riigi lubatud ülemmäära piires,» ütles Aaviksoo.
Võõrkeelsete õppekavade õppemaksu ülemmäära lepivad ülikoolid ja haridusministeerium kokku vastavas lepingus.
«Etteheited, et avalik-õiguslikud ülikoolid pakuvad erakõrgkoolidele vääritut konkurentsi, on osaliselt põhjendatud,» põhjendas Aaviksoo.
Ülikoolide rahastamise riigieelarvest tahab Aaviksoo viia selgesse vastavusse õppe kvaliteedi ja tulemuslikkusega. Seda tehakse kolmeaastase perspektiiviga iga-aastaselt uuendatavate tulemuslepingute alusel. Neis määratakse kindlaks peamised ülikooli tegevuse kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tulemusnäitajad, samuti vastuvõttu puudutavad olulisemad näitajad, näiteks vastuvõtu erialane jaotus.
Uus korraldus hakkab Aaviksoo plaani järgi kehtima alates 2012. aasta vastuvõtust, senistele üliõpilastele jääb kehtima veel vana korraldus. Alates 2013. aastast hakatakse ülikoole rahastama tulemuslepingute alusel.
Samuti tuleb Aaviksoo sõnul välja töötada vajaduspõhine õppetoetuste süsteem, lisaks laiendatakse stipendiumeid parimatele või prioriteetsetel erialadel õppivatele üliõpilastele.
Vajaduspõhised toetused
«Nõustun nendega, kes peavad vajaduspõhiste toetuste süsteemi käivitamist keskseks. Riigieelarve näeb selleks ette vahendid 2015. aastaks. Arvan, et peaksime need vahendid leidma ka varasemaks,» lisas Aaviksoo, kutsudes üles mõtlema, kust seda raha leida.
«Põhiseadus sätestab, et igaühel on õigus haridusele. Selleks peavad riik ja kohalikud omavalitsused üleval vajalikul arvul õppeasutusi,» põhjendas minister oma plaani.
«Need punktid, mida esitasin, pole viimse instantsini tõde, vaid lähtealused,» rõhutas haridusminister.