Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) toetab haridusminister Jaak Aaviksoo soovi rakendada vajaduspõhine õppetoetuste süsteem enne 2015. aastat.
Tudengid tahavad õppetoetusi kahe aasta pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EÜL leiab, et uue süsteemi võiks rakendada alates 2013. aasta sügissemestrist. «Õppetoetuste süsteemi hilisem rakendamine halvendab meie kõrghariduse kvaliteeti ning ei võimalda üliõpilastel pühenduda õpingutele,» põhjendas liit.
«Uuringud on viidanud meie kõrgharidussüsteemis valitsevatele ligipääsuprobleemidele, ligi 60 protsenti tudengitest töötab õpingute kõrvalt ning meie tudengid kulutavad õppimisele Euroopa üliõpilastega võrreldes kõige vähem aega,» ütles EÜL-i juhatuse esimees Maris Mälzer.
Haridusminister Jaak Aaviksoo tutvustas täna oma kõrgharidusreformi lähtekohti, milles muuhulgas märkis, et lisaks laiendatavatele stipendiumidele tuleb välja töötada vajaduspõhine õppetoetuste süsteem. Riigieelarve näeb selle süsteemi tarvis ette vahendid 2015. aastaks, kuid Aaviksoo kutsus üles mõtlema, kust raha leida selleks, et seda juba varem teha.
«Meie kõrgharidussüsteemil ei ole enam aega, et oodata uut õppetoetuste süsteemi, mis oleks pidanud rakenduma juba 2008. aastal. Ootame ministrilt kindlakäelist tegutsemist tudengite huvide eest seismisel,» leidis Mälzer.
Seetõttu teeb EÜL valitsusele ettepanekud:
1. Uus õppetoetuste süsteem peaks rakenduma alates 2013. aasta sügissemestrist, mitte 2015. aastast, nagu on kirjas valitsusliidu tegevusprogrammis;
2. Õppetoetuste süsteemi väljatöötamiseks tuleks moodustada eri osapoolte esindajaist koosnev töörühm;
3. Õppetoetuste süsteemi rakendamiseks alates 2013. aasta sügissemestrist tuleks vastav seaduseelnõu saata riigikokku hiljemalt 2012. aasta kevadeks.