Ministeeriumid tõrjuvad Mart Laari kärpeplaani

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Absoluutarvudes jäi Eestile kõige lähemale Horvaatia 2496 väljastatud elamisloaga.
Absoluutarvudes jäi Eestile kõige lähemale Horvaatia 2496 väljastatud elamisloaga. Foto: Raigo Pajula

Põhjused, miks tuleva aasta eelarvet kasvatada või kahandada, on ministeeriumidel erinevad, Laari sooviga valitsemiskulusid kümnendiku võrra vähendada pole aga arvestatud.


«Valitsemiskulude vähendamisega ega ametnike koondamisega eelarve piirsummade määramisel arvestatud ei ole,» kinnitas rahandusministeerium.

Esialgsete piirsummade järgi ongi rahandusministeeriumi eelarve üks neid, mis järgmisel aastal kõvasti kasvab – tänavuselt 216 miljoni eurolt 304 miljonile. Hüppe taga on enamjaolt riigi maksete taastamine II pensionisambasse, see toob lisakulu 90,5 miljonit eurot. Lisaks toimub järgmisel aastal rahvaloendus, millele kulub umbes viis miljonit eurot.

Esmapilgul näib suure hüppe ülespoole tegevat ka haridusministeerium. Tegelikult on nende eelarve kasv 180 miljoni euro võrra raamatupidamislik. Kuna omavalitsustele ette nähtud haridustoetused makstakse välja valitsuse määrusega, asub see raha tänavuses eelarves hoopiski valitsuse real.

Eelarvet koostades räägib aga haridusministeerium läbi kogu hariduse valdkonna kulud ja seetõttu on see summa rahandusministri läinud nädala käskkirjas 2012. aasta eelarve kohta esitatud haridusministeeriumi real.

Uued passid maksavad

Tuleval aastal kasvab ka siseministeeriumi eelarve, mille põhjuseks on ka see, et järgmisel aastal aegub suur hulk isikut tõendavaid dokumente ning uute väljaandmiseks on vaja tänavusest rohkem raha. Suurenevad ka välisabi kaasfinantseerimise ja eripensionide väljamaksmise kulud.

Siseministeeriumi all töötava regionaalministri eelarve aga väheneb, sest kahanevad Euroopa struktuurifondide väljamaksed.

Keskkonnaministeeriumi eelarve kasvu taga on CO2 kvoodimüügi raha ja kaitseministeeriumi puhul poliitiline otsus suurendada kaitsekulutusi kahe protsendini SKTst.

Märgatavalt kahaneb kava järgi tuleval aastal kultuuriministeeriumi eelarve – kuna järgmisel aastal meil kultuuripealinna enam pole, siis jäävad need kulud riigil ära. «Ka on lähiajal valmimas mitmed suuremad ehitised,» kinnitas ministeerium – seetõttu väheneb välistoetuste kasutamine.

Samas kinnitab ministeerium, et pole kultuurikulude niisuguse vähendamisega leppinud. «Kõik vältimatud vajadused piirsumma sisse ei mahu, võib aimata, et läbirääkimised tulevad pingelised,» tõdes pressiesindaja.

Mis puutub aga IRLi esimehe Mart Laari eilses Postimehe artiklis esitatud kavatsuse vähendada valitsemiskulusid vähemalt kümme protsenti ja koondada selleks ametnikke, siis on ministeeriumid sellele varjamatult vastu.

«Oleme vähendanud inimeste arvu ja palkasid igal aastal alates 2008. aastast,» ütles kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles. Kui töötajaid veelgi koondada, jääb osa riigi funktsioone täitmata, lisas ta.

Kampaaniakoondamise vastu

Helir-Valdor Seederi (IRL) juhitav põllumajandusministeerium kinnitas, et võrreldes 2007. aastaga on palgakulud juba 20 protsenti vähenenud. «Kampaania korras ametnike koondamist ei pea me vajalikuks ega võimalikuks,» teatas pressiesindaja.

Välisministeerium teatas, et eelarve kärpimist kümnendiku võrra pole valitsus arutanud. «See ei sisaldu üheski valitsuse ega rahandusministeeriumi 2012. aasta eelarvejuhises ega ka valitsuse tegevusprogrammis. Koalitsioonileping nõuab välisministeeriumilt hoopis välisesindustevõrgu laiendamist,» märkis pressiesindaja.

Kohe on kärpekoht ette näidata Laari enda juhitaval kaitseministeeriumil – kavas on vähendada välisesindajate arvu. Praegu on neid kokku ca 90. Nõunike ja atašeede seast peaks kärbitama iga viies koht, lähetatud kaadrikaitseväelaste arv väheneb seitse protsenti. NATO juhtimisstruktuurides olevate kohtade vähenemise protsent pole veel teada.

Näiteid muutustest

Kulusid suurendavad:

• II pensionisamba maksete taastamine – rahandusministeerium

• rahvaloenduse kulud – rahandusministeerium

• CO2 kvoodimüügi raha kasutamine – keskkonnaministeerium

• kaitsekulutuste suurendamine NATO nõutavale tasemele kaks protsenti SKTst – kaitseministeerium

• isikut tõendavate dokumentide vahetamise kulud – siseministeerium

Kulusid vähendavad:

• kultuuripealinna aasta lõppemine – kultuuriministeerium

• mitme ehitise valmimine – kultuuriministeerium

• ELi struktuurifondide väljamaksete vähenemine, sest suurem osa on langenud eelnevatele aastatele – siseministeeriumi regionaalvaldkond

• välisesindajate arvu kahandamine – kaitseministeerium

Allikas: ministeeriumid

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles