Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

«Pealtnägija»: spetsialiste šokeerib laste eneseaugustamine

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Keeleneet. | FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Pelgamata haiguseid ja vigastusi on koolilapsed hakanud üha sagedamini ise enda keha augustama ja neetima, mis asjatundjate hinnangul on väga ohtlik mäng.

Verised videolõigud, kuidas Eesti noored ise koduste vahenditega endale kehaneete või rõngaid paigaldavad, on internetis värske trend, selgub rahvusringhäälingu telemagasinist «Pealtnägija».

Nende peakangelannad on enamasti 15-16-aastased neiud, kelle seas klassikaline kõrvaauk pole enam mingi näitaja.

Videokaadritelt näeb, kuidas tüdrukud mulgustavad erinevaid kehaosi – alates huultest ja põskedest, lõpetades neetide paigaldamisega rindade vahele.

Üllatav on, et osa preilidest on püsti pannud sisuliselt põrandaaluse kliiniku. Näiteks 15-aastase väikelinna neiu Eda kontol on üle 50 sõbrannadele tehtud augu. Enamuse neist tegi tüdruk tangide ja tuimestuseta.

Kõige jahmatavam on, et isehakanud augumeistrid ei vali protseduuriks kohta. Lapsed on end mulgustanud bussijaama ootesaalis, kooli, kaubanduskeskuse või baari tualetis, pargipingil ja mitmel pool mujal.

Kirurg Matis Märtsoni sõnul on tüdrukute uus mood ohtlik mäng.

«Põhimõtteliselt võivad lävistava implantaadi panemisel olla eluohtlikud tagajärjed,» kirjeldas Märtson.

Kui halbade asjaolude kokkusattumisel pole välistatud letaalne nakkus nagu HI-viirus või eluaegne vigastus, siis reaalseim oht on põletik ja inetud armid. Augustamise tüsistusi nähakse aastas Tallinna lastehaiglas 50-100.

Elukutselise augustaja Helen Zeideri sõnul on põhipõhjus põrandaaluseks augustamiseks, et napib raha või et vanemad keelavad.

Ametlikus salongis on vanusepiirang – alla 14-aastased peavad tulema koos vanemaga, 14-18-aastastel on vaja kirjalikku luba.

Tagasi üles