Pensionäride osakaal Eestis on viimase kolme kümnendi jooksul tõusnud statistikaameti andmeil 20,6 protsendilt 1980. aastal 29,5 protsendini käesoleval aastal. Eurostati rahvastikuprognooside kohaselt jätkub tõus järgmiste aastakümnete jooksul.
Pensionäride osakaal Eestis kasvab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pensionäride osakaal Eestis on viimase kolme kümnendi jooksul tõusnud statistikaameti andmeil 20,6 protsendilt 1980. aastal 29,5 protsendini käesoleval aastal. Eurostati rahvastikuprognooside kohaselt jätkub tõus järgmiste aastakümnete jooksul.
Pensionäride osakaal Tallinnas on läbi aegade mõni protsent Eesti keskmisest väiksem olnud, kuid viimasel aastal on jõudsalt lähenenud, tõustes kolm protsenti. Harju maakonnas on pensionäride osakaal nelja protsendi võrra Eesti keskmisest madalam.
Suure osa moodustavad pensionärid Põlvamaal (37,4), Ida-Virumaal (35,4), Jõgave-, Valga ja Võrumaal (33,5 ja Viljandimaal (32 protsenti elanikest). Põlvamaal ja Ida-Virumaal on pensionäride osakaal seega kaheksa ja kuus protsenti üle Eesti keskmise.
Eesti keskmisest vähem pensionäre elab lisaks Harju maakonnale ka Tartu ja Raplamaal, kus nad moodustavad vastavalt 27,7 ja 27,2 protsenti elanikkonnast.
Alates 1980. aastast on pensionäride osakaalu kasv olnud kiireim Ida-Virumaal (18,4-lt 35,4 protsendini) ning aeglaseim Rapla maakonnas (25-lt 27,2 protsendini).
Eurostati rahvastikuuuringu andmeil moodustavad üle 65-aastased inimesed Eesti rahvastikust praegu 17,1 protsenti, 2060. aastaks prognoositakse selle tõusu 30,5 protsendini. Selleks ajaks peaks üle 80-aastaste osakaal tõusma 4,1-lt 11,1 protsendini. Vanurite osakaal on sel ajal suurim Lätis (36), Rumeenias ja Poolas (35 protsenti rahvastikust). Madalaim aga Iirimaal (22), Suurbritannias, Taanis ja Belgias (25 protsenti elanikkonnast).
Eurostat prognoosi kohasel jätkub Euroopa Liidu rahvastiku vananemine järgmise 50 aasta jooksul. 65-aastaste ja vanemate osatähtsus Euroopa Liidu rahvastikus kasvab 2010. aasta 17-lt 2060. aastaks 30 protsendile ning üle 80-aastaste osatähtsus 5-lt 12 protsendile. Seega suureneb eakate, üle 65- aastaste osatähtsus rahvastikus Eestis sarnaselt kogu Euroopa Liidule.
Rahvastik vananeb madala sündimuse ja kasvava eluea tõttu. Eurostati prognoos arvestab praeguste rändetrendide jätku. Sisserände vähenemisel vananeks Euroopa Liidu elanikkond tunduvalt kiiremini.