Firmajuht istub põõsas, kiiker käes, ja loeb üle, mitu sõitjat peatuses bussi astub. Kui pärast selgub, et piletiaparaat on vähem pileteid väljastanud, võtab bussijuhil rinnust ja ütleb: «Mees, sa oled minu tagant varastanud!»
Bussifirmad leiutavad nippe piletitulu kättesaamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just nii kirjeldas oma tegevust Rapla Bussipark OÜ juhatuse liige Jaan Metssalu, kelle firma teenindab alltöövõtjana 99 protsenti Raplamaa avalikest bussiliinidest.
«Jääb mees mulle kahel korral vahele, siis on tal minek. See on mõjunud. Muidugi kontrollivad piletimüüki ka teised meie inimesed. Aga kui me bussis piletita reisija avastame, pole meil ju volitusi midagi teha,» rääkis Metssalu.
Kui tulu pole, liin kinni
Rapla maavalitsuse haldustalituse juhataja Raivo Kont-Kontson, kes maakonnas ühistransporti korraldab, tunnistas, et maavalitsusel on küll volitused, ent vähe jõudu, nii et piisavat piletikontrolli maakonnaliinidel ei ole.
Kõigi avalikke liine teenindavate bussifirmade juhid võitlevad selle eest, et piletitulu kätte saada, sest sellest oleneb nii liinide kui ka ettevõtte saatus.
Pole tavatu juhtum, kui igapäevasest sõitjast mammi poetab bussijuhile pihku raha, aga piletit ei taha. Teinekord viivitab juht nimme pileti andmisega, kuni sõitja istmele potsatab.
«Oleme inimesi teavitanud, et kui nad juhilt piletit ei võta, siis vedaja ju raha ei saa. Liin pannakse kinni või läheb bussifirma pankrotti,» ütles Mulgi Reisid ASi juhatuse liige Madis Lepp. Tema sõnul jälgib firma ise oma bussijuhtide tegevust, eriti teraselt neid, kes on korra vahele jäänud.
Samas tegutsevad tublilt ka Viljandi maavalitsuse järelevalveametnikud, kelle töö tulemusel kasvas piletitulu aastaga 1,1 miljonit krooni.
«Samas, seda toetuste jagamisel ei arvestata. Me suurendame piletitulu, kuid riik vähendab toetust,» märkis Viljandi maavanem Kalle Küttis.
Mulgi Reiside juhatuse liikme Lepa väitel ei saa bussijuhte piletitulu omastamises siiski eriti süüdistada, sest ega nende palk ole kiita, jäädes riigi keskmisele alla. «Kui piletitulu suurenes, siis tõstsime ka bussijuhtide palka,» sõnas ta.
«Meie küll ei taha palgatõusust praegu rääkida. Minu arust on avalikke liine teenindavate bussifirmade omanikud natuke napakad, nad ei ole ärimehed, vaid sotsiaaltöötajad,» pahandas Rapla Bussipargi juhatuse liige Metssalu, kelle firmale on maakonna bussiliinid mitu aastat kahjumit tootnud.
Tema sõnul jääb iga liinikilomeetri pealt puudu kaks krooni. Kuna ühistranspordiseaduse järgi peab avalike liinide teenindamisel tekkinud puudujäägi kinni maksma riik, siis võib öelda, et eelmiste aastate eest ollakse Metssalule 3,5 miljonit krooni võlgu. Firma on pankroti ära hoidnud ja kasumit teeninud muu tegevusega.
«Piletitulu kokkuajamine on valusaim probleem,» tunnistas ka Järvamaa ühistranspordikeskuse juhatuse esimees Jüri Ellram. «Sõitjaid justkui on, aga piletitulu pole, peaks liini sulgema, aga siis tõstab rahvas kisa.»
Järvamaa ühistranspordikeskuse tegevjuhi Harri Lepametsa sõnul tasuvad piletikontrollile tehtavad kulutused end igati ära. «Kui maas vedeleb kaks krooni ja selle ülesvõtmiseks kulub üks kroon, siis võit on ju ilmne,» märkis ta.
Konduktorid nagu muiste
Nii töötavad Paide ja Türi vahel liikuvatel bussidel taas konduktorid nagu ammustel aegadel. Pidevalt tegutseb ka ühistranspordikeskuse kontrollibrigaad.
Konduktorid töötavad ka Raplas raudteejaama liinil.
Eesti Autoettevõtete Liidu direktori Villem Tori hinnangul ei sõltu piletitulu siiski mitte niivõrd sellest, kui palju bussijuhid varastavad, vaid ikka rohkem elanike arvust ühes või teises piirkonnas. Paraku sõitjate arv maaliinidel väheneb.
Harjumaa ühistranspordikeskuse tegevjuht Ago Kokser kinnitas, et Harjumaal küll liine vähemaks võtta ei saa, valglinnastumise tõttu tuleks hoopis bussiliiklust tihendada.
Piletitulu Harjumaalgi oleneb tema sõnul just kontrolli tõhususest.