Kui aasta varem sai puude või töövõimetuse tõttu riigilt toetust 120 000, siis 2010. aastaga kasvas tõenäoliselt kõrge tööpuuduse tõttu taoliste isikute arv 8000 võrra.
Töönappus tõi juurde 8000 puudega või töövõimetut inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puuetega inimeste arv, samuti ka pensionäride arv kasvas ootamatult juba 2009. aastal. Tööta jäänud inimesed võisid end enneaegselt pensionile võtta ning tervisehädad arstide juures kirja panna.
«Võimalik, et majanduskriisi tingimustes on puude määramisega tegelevad arstid võtnud endale osalt sotsiaaltöötaja rolli,» märkis rahvastikustatistik Marve Randlepp. Puude määramine tagab inimestele mingigi sissetuleku.
Randlepp arvas, et abiraha ajendab inimesi puude määramise protseduure läbima. Kuigi puudega inimeste abiraha ei ole eriti suur, on majanduskriisi tingimustes on inimese jaoks igasugune lisasissetulek oluline.
«Varem on need inimesed olnud samasuguse tervisliku seisundiga, aga nad pole ise seda puuet taodelnud. Nüüd on inimestel suurem motivatsioon puuet või töövõimetust taodelda,» selgitas ta.
Kõrge töötuse tingimustes sissetuleku otsimine võib põhjendada ka Lõuna- ja Kagui-Eesti maakondade kõrgemat puuetega inimeste osakaalu muu Eestiga võrreldes. Puuetega inimesi on kõige enam Põlvamaal (23 protsenti rahvastikust), järgnevad Võru, Jõgeva ja Valga maakonnad. Neis moodustavad puuetega inimesed elanikkonnast vastavalt 20, 19 ja 18 protsenti. Alla kümne protsendi jääb vaegurite osakaal Harjumaal, Ida-Virumaal (mõlema elanike seas on siiski ligi 20000 puudega inimest), Järvamaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal ning Pärnu ja Rapla maakondades.
Alates 2004. aasta algusest on puuetega inimeste arv Eestis tõusnud 97 142-lt inimeselt 128 129-ni. Vaegurite osakaal rahvastikus on kasvanud 7,2-lt 9,6 protsendini.
Puuetega inimeste seas on naisi tunduvalt rohkem kui mehi, 2011. aasta algul elas Eestis umbes 52000 puuetega meest ja 76000 naist. Samas on mehi rohkem nooremate seas, alla 50-aastasi inimesi hõlmavates kategooriates. Vanusegruppides 50-62 on mehi-naisi veel enamvähem võrdselt, kui üle 62-aasta vanuseid puudega naisi on samavanadest meestest pea kaks korda rohkem, vastavalt siis 50000 ja 23000 inimest.
Kahjuks puudub võrdlusmaterjal teiste Euroopa Liidu riikidega, näiteks Euroopa Komisjoni statistikabüroo Eurostat puuetega inimeste kohta liikmesriikidelt andmeid ei kogu .
Esmane töövõimetus 10000 elaniku kohta on kümne aastaga kahekordistunud, 65-lt 125-le. Keskmisest kõrgem on see näitaja Ida-Virumaal (220), Põlva (185), Jõgeva (183), Valga (176), Võru 153 ja Viljandi (150) maakondades. Ka siin on näha kiirest kasvu alates 2009. aastast.
Kõige vähem töövõimetuid inimesi tuli juurde Hiiumaal ja Harju maakonnas, kus esmaseid töövõimetusi registreeriti vastavalt 74 ja 79 juhtumit 10000 elaniku kohta.
Langenud pole see näitaja kümne aasta jooksul üheski maakonnas, mõnes maakonnas on üksikute aastate lõikes vähenemisi esinenud. Hiiumaal on see võrdne kümne aasta tagusega. Enim on esmakordselt määratud töövõimetus kasvanud Ida-Virumaal (78-lt 220ni), Jõgevamaal (85-lt 183ni) ja Valgamaal (84-lt 176ni)
Puuetega ja töövõimetute inimeste kiire lisandumine tõstab ka pensionäride arvu. Nimelt erinevalt teistest Euroopa Liidu riikidest arvestatakse Eestis pensionäride hulka nii vanaduspensionärid kui ka töövõimetuspensionärid.
«Vanaduspensionäride arvu kasv polegi Eestis nii suur kui töövõimetuspensionäride kasv. Vanadusepensionäride arvu kasv on isegi pidurdunud,» lausus Randlepp. Vanaduspensionäride arv kasvas 2010. aasta jooksul 3856 võrra (1,3 protsenti), töövõimetuspensionäride arv 5928 võrra (7,7 protsenti). 2009 olid vastavad näitajad 1376 (0,5 protsenti) ja 6638 (9,5 protsenti).
Vanaduspensionäride lisandumise kiirus väheneb, kuna käimas on naiste üleminek 63-aastasele pensionieale. See tähendab, et iga aasta tagant esineb pooleaastane periood, kus ükski naine ei saavuta pensioniiga.