Mullu pöörduti varasemast palju enam õiguskantsler Indrek Tederi poole täitemenetlust puudutavate kaebustega, sealhulgas algatas ta kohtutäiturite tegevuse suhtes üle 50 menetluse.
Tederile kaevatakse järjest enam kohtutäiturite agressiivsuse üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes 2009. aastaga oli õiguskantsleril peaaegu poole rohkem menetlusi ka energeetika-, ühisveevärgi ja kanalisatsiooniõiguse küsimustes, tõi Teder välja oma 2010. aasta tegevusülevaates, mille ta täna riigikogu esimehele esitas.
«Need kõik puudutavad inimese rahakotti. Elu läheb kallimaks ja inimesed tunnetavad, et neis teemades nende huvisid riivatakse,» põhjendas Teder Postimees.ee’le.
Valdavalt oli inimeste probleemideks olukorrad, kus täitemenetlus oli toonud kaasa ülemäärased majanduslikud raskused või kus inimeste õigusi on rikutud täituri väidetavate menetlusvigade tõttu.
Näiteks ei olnud õiguspärane kohtutäituri tegevus, kes pidas süüteovõimelisele (s.o üle 14-aastasele) lapsele mõistetud trahvi kinni lapsevanema sissetulekust. Väärteomenetluses alaealisele mõistetud trahvi ei tohi sisse nõuda lapsevanemalt ja kui lapsel sissetulek puudub, saab määrata asenduskaristusena aresti.
Sarnaselt sellele juhtumile kaebasid ühed lapsevanemad hoopis selle üle, et nad said oma alaealise lapse suhtes läbiviidud väärteomenetlusest teadagi alles siis, kui kohtutäitur esitas sissenõude lapsevanemate sissetulekule. Õiguskantsler leidis, et väärteomenetluse seadustik oli põhiseadusega vastuolus osas, milles ei kohustanud teatama 14-18-aastase lapse esindajale lapse suhtes alustatud väärteomenetlusest ja protokolli koostamisest. Selle menetluse tulemusel viis justiitsministeerium väärteomenetluse seadustikusse muudatuse, mis kohustab lapsevanemat väärteoprotokolli koostamisest teavitama ning täiendas karistusseadustikku nii, et sissetulekuta süüteovõimelisele lapsele võib väärteotrahvi või aresti asemel määrata ka ühiskondlikult kasuliku töö.
Õiguskantsler on täheldanud ka seda, et inimesed ei tutvu alati neile saadetud dokumentidega ning jätavad seetõttu kasutamata võimalused mõjutada täitemenetluse käiku endale soodsas suunas. Näiteks ei taipa inimesed teatada kohtutäiturile neist talle laekuvatest sissetulekutest, millele seaduse kohaselt sissenõuet pöörata ei tohi.
Kaebuste üldhulk vähenenud
Esmakordselt viimase nelja aasta jooksul on õiguskantslerile esitatud avalduste hulk langenud. 2010. aastal pöörduti õiguskantsleri poole 2430 avaldusega, mida on võrreldes eelneva aastaga 11 protsenti vähem.
Samas on kasvanud on nende menetluste arv, mille raames algatas õiguskantsler sisulise järelevalvemenetluse. «Ma loodan, et inimesed on teadlikumaks saanud,» sõnas Teder.
Kõige rohkem asjamenetlusi algatas õiguskantsler endiselt kinnipeetavate avalduste alusel kriminaaltäitemenetluse ja vangistusõiguse valdkonda puudutavate küsimuste lahendamiseks. Neist enamikul juhtudest (85 protsendil) ta aga sisulist järelevalvemenetlust ei algatanud.