Rahandusminister Jürgen Ligi avaldas täna riigikogu küsimustele vastates üllatust, et miks räägitakse pidevalt vaid õpetajate, politseinike, piirivalvurite ja päästetöötajate palkadest, kui näiteks sotsiaalvaldkonnas on palgad palju viletsamad.
Jürgen Ligi: sotsiaalvaldkonnas on palju viletsamad palgad
13. juuni 2011, 21:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakondlased esitasid Ligile arupäringu õpetajate, politseinike, piirivalvurite ja päästetöötajate palkadest, millele minister täna riigikogu ees vastas.
«Võin aimata, miks te just need ametid välja noppisite palgatõusu teemal, eks nad on suurearvulised ja populaarsed alati olnud poliitikute seas,» ütles Ligi. «Aga eks reeglid kehtivad ikkagi ühiskonna kohta tervikuna.»
Ligi sõnul peavad õpetajad, politseinikud, piirivalvurid ja päästetöötajad toime tulema vastavalt ühiskonna jõukusele.
«See kehtib isegi nii populaarsete erialade suhtes, nagu teie olete siin välja noppinud. Eks me pidime masu ja kriisi ajast õppima seda või õieti buumi ja kriisi ajast seda, et üle jõu palgatõstmised lõpevad väga halvasti ja tagasitõmbamised on palju valulisemad kui aeglasem palgatõus ja vastavalt sellele oleme oma eelarvestrateegia ka üles ehitanud,» selgitas Ligi. «Ükski valdkond ei saa piiritult kasvada, oleme kahanev rahvas ja riik ei saa samal ajal paisuda ilma piirideta.»
Ligi avaldas aga imestust, et miks räägitakse kogu aeg ainult õpetajate, politseinike, piirivalvurite ja päästetöötajate palkadest.
«Ma arvan kindlasti, et sotsiaalvaldkonnas on palju viletsamad palgad ja seda tööd, mis seal tehakse, sellele tuleks ikkagi rohkem mõelda. Millegipärast selle aja jooksul, mis mina siin olen, on teatud valdkonnad lemmikud, tundub nähtavasti, et need on sellised lihtsalt monoliitsemad ametid, kellele saab läheneda,» sõnas ta. «Samas on ka väga suur inimeste hulk ja seal oluliste nihete tekkimine maksab väga palju. Seal on eelarveline probleem suurem kui mõnes teises valdkonnas.»