Leukeemiasse surnud ja oma keha Washingtoni ülikooli teadlastele pärandanud ameeriklanna suurendas sellega tõenäoliselt paljude vähihaigete ellujäämisvõimalusi.
USA teadlased astusid vähi uurimisel pika sammu edasi
7. november 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt uurisid need teadlased esimest korda ajaloos läbi kõik ühe vähihaige inimese geenid ja leidsid terve hulga mutatsioone, mis võisid kas põhjustada või siis soodustada selle haiguse teket.
Nad võrdlesid ägedasse müeloidsesse leukeemiasse (pahaloomuline vereloomekoe kasvaja – toim) surnud anonüümse viiekümnendates eluaastates naise tervete naharakkude DNAd vähist laastatud luuüdirakkude omaga ja avastasid kümme mutatsiooni, mida leidus vaid organismi haigetes osades. Enam-vähem kõigis vähist nakatunud rakkudes oli esindatud neist üheksa. Ükski vähiga seotud kõrvalekalle polnud kaasasündinud, kõik olid tekkinud eluajal.
Varem on vähiga seostatud vaid kaht selle naise rakkudest leitud mutatsioonidest. Kolm värskelt avastatud mutatsiooni olid geenides, mis normaaljuhul peaksid takistama kasvaja laienemist. Neli olid seotud vähi edasilevimisega. Üks geenimutatsioon mõjutab tõenäoliselt rohtude jõudmist rakkudesse, pärssides seega ravi mõju.
Lisaks võrreldi Washingtoni ülikoolis veel 187 sama leukeemiatüübiga inimese kasvajaproove. Neist üheski ei esinenud äsjaleitud kaheksat mutatsiooni. «See näitab, et vähis on määratult palju geneetilisi erinevusi, isegi selle konkreetse haiguse puhul,» nentis uurimist juhtinud Richard K. Wilson Briti uudistevõrgule BBC.
Teadlased tõdesid ajalehele New York Times, et kuigi uurimistöö tulemus otsekohe patsiente ei aita, võib see viia uute ravimooduste leidmiseni ning aitab kindlasti arstidel patsiendi täpsema geneetilise kirjelduse põhjal valida talle teraapiate seast parim. Leht lisas, et kuigi uuriti leukeemiahaige surnukeha, aitavad need materjalid edasi ka teiste vähiliikide korral.
Ameerika inimgenoomi uurimise instituudi endine direktor, geneetik Francis Collins nimetas BBCs seda teadustööd tõeliseks läbimurdeks vähiuuringutes. «Kui vanasti otsisid vähiuurijad pahaloomuliste kasvajate põhjuseid laternavalguses, siis nüüd on Washingtoni ülikooli teadlased süüdanud terve tänava valgustuse,» iseloomustas ta.
«See saavutus näitab teed vähi põhiolemuse mõistmise uude ajastusse ning laseb arendada uusi mõjusamaid diagnoosimis-, ennetamis- ja ravimeetodeid,» kiitis Collins.
Ka Briti leukeemiauurija Ken Campbell avaldas BBC-le veendumust, et üsna tõenäoliselt aitab Washingtonis tehtud avastus leida uusi viise verevähi ravimiseks.
«Teiste vähiliikide korral kasutamine võib aga siiski olla piiratud – see tehnika on eriti väärtuslik neil verevähkide juhtudel, kui kromosoomimuutused on diagnoosimishetkel tavaliselt lihtsakoelisemad kui tahkete kasvajate omad,» ütles ta.
Uurimus, mille tulemused avaldati eile teadusajakirjas Nature, läks maksma umbes miljon USA dollarit ehk ligikaudu 12 miljonit Eesti krooni ning kestis kuid.
Wilson avaldas lootust, et tänu nende tööle piisab tulevikus vaid sellest, kui vähihaige annab arstile tilga verd, mida meedik saab kiirelt sülearvutis analüüsida ja seejärel nobedalt sobivaima raviviisi valida.
Äge müeloidne leukeemia, millesse selle uuringu tarbeks keha annetanud naine suri, on väga kiiresti arenev vähivorm. New York Timesi andmeil haigestub USAs sellesse tõppe keskmiselt 13 000 inimest aastas, neist umbes 8800 sureb. Mainitud vähiliigi teket soodustavad põhjused on ebaselged.
Just sellest vähist paranejate tagasihoidlik protsent ja viimastel aastakümnetel üsna viljatult kulgenud raviotsingud veensid Washingtoni ülikooli võtma uurimise alla selle tõppe surnud inimese keha.
«See on üks leukeemia vastikumatest vormidest,» lausus Wilson. «See on väga agressiivne. Sellesse haigestuvad peamiselt täiskasvanud ning sellele pole tegelikult head ravi. Väga suur osa patsientidest sureb lõpuks sellesse tõppe.»