Infoturbetarkvara tootja F-Secure viirusetõrje laborite juhi Mikko Hypponeni hinnangul ei ole reeglina põhjust tavapärast hääletussüsteemi e-hääletusega asendada, kuna olemasolevate vahenditega on raske tagada vaba tahte avaldamist kodus toimuval hääletusel.
«Ma arvan, et täielikult elektrooniline hääletamine, eriti selline, mida tehakse oma kodust, on ainult siis hea idee, kui sul on tavapärase hääletamisega mingi suur probleem,» ütles Hypponen BNSile antud intervjuus.
Enamik riike on Hypponeni sõnul traditsiooniliste pabersedelitega hääletamisega suurepäraselt hakkama saanud. «Mis on siis see probleem, mida elektroonilise hääletusega lahendada püütakse?» küsis ta.
Hypponeni hinnangul tasuks kaaluda üleminekut e-hääletusele vaid juhul, kui on olemas mingi tõsine põhjus, miks tavapärast hääletust ei ole võimalik rahuldavalt läbi viia.
Esimene ja Hypponeni sõnul tõenäoliselt üks keerulisemaid probleeme, mis tuleb e-hääletuse korral lahendada, on küsimus, kuidas takistada näiteks võimukat abikaasat kodus oma naise või mehe eest hääletamast. «Kui see probleem on lahendatud, on ülejäänud probleemid väiksemad,» leidis Hypponen, kelle sõnul ei päästa siin ka ID-kaart ega digitaalne allkiri.
E-hääletamine võeti Eestis esmakordselt kasutusele 2005. aasta kohalikel valimistel. Tänavustel riigikogu valimistel sai elektrooniliselt hääletada ööpäevaringselt alates 24. veebruari hommikust kuni 2. märtsi õhtuni. E-hääletamisest võttis osa 140 846 valijat.