Nii Viru maakohtus kui Tartu maakohtus pikenes mullu kriminaalasja menetluse aeg märgatavalt, mõlemad kohtud põhjendavad seda kohtunike nappusega. Tühjadele ametikohtadele pole aga lihtne soovijaid leida.
Kohtunike lahkumine pikendas tuntavalt menetlusaegu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Eestis menetleti kriminaalasja maakohtutes üldmenetluses keskmiselt 433 päeva ning see aeg keskmiselt ka lühenes, siis Viru maakohtus hoopis pikenes mullu aeg 136 päeva võrra (menetlusaeg 639 päeva) ning Tartu maakohtus 109 päeva võrra (471 päevani), selgub justiitsministeeriumi statistikast.
Ka riigikohtu esimees Märt Rask tõi oma aastaülevaates – mille ta täna teisel katsel loodetavasti riigikogule ka suuliselt ette kanda jõuab – esile, et kohtute töökoormus on küll stabiliseerunud, kuid jätkuvalt on probleemiks kohtute erinev menetlusaeg.
Viiendik kohtunikest puudu
Viru maakohtu esimees Pavel Gontšarov ütles, et kohtu ainus ja kõige teravam puudus on kohtunike nappus. «Aastal 2010 oli peaaegu üks viiendik Viru maakohtu koosseisust eri põhjustel komplekteerimata,» ütles ta. Nimelt vahistati 2009. aasta lõpus ja 2010. aasta alguses kaks Viru maakohtu kohtunikku, kes praeguseks kannavad karistust, lisaks on pensionile läinud mitu kohtunikku, kes arutasid just kriminaalasju.
Gontšarovi kinnitusel on sel aastal menetluses olevate kriminaalasjade hulk vähenenud. «Mai alguse seisuga oli meil menetluses 864 kriminaalasja, mai lõpus aga 723 asja - see on hea number,» kinnitas kohtu esimees. Sama perioodi jooksul saabus kohtusse 332, lahendati 459 kriminaalasja.
«Mullu aasta lõpus ja tänavu aasta alguses oleme need vakantsid ära täitnud ja nagu näete, asjade üldnumber väheneb, seeläbi peaksid vähenema ka menetlustähtajad.»
Teisalt on Gontšarovi kinnitusel tsiviilasjade menetlusajad kiirenenud, sest Viru maakohus võttis juba aastaid tagasi erilise tähelepanu all just nende menetluste töökiiruste ühtlustamise. Viru maakohtul on Rakvere, Jõhvi ja Narva kohtumaja ja tänu ühtlustamisele hakkasid lühenema ka tähtajad. Seda näitab ka justiitsministeeriumi statistika, mille järgi tsiviilasjade menetlusaeg lühenes Viru maakohtus mullu ligi ühe kuu võrra (196 päevani).
«Me ei tahtnud seda saavutatud edu käest lasta ja seetõttu tõesti pikenesid kriminaalasjade lahendamise tähtajad. Kuid kuna uute kohtunike konkursid olid välja kuulutatud, otsisime võimalusi, kuidas seni sisemiselt jaotada kriminaalasju nii, et asjad paraneksid,» rääkis Gontšarov.
Kohtuasjadel prioriteedid
Tartu maakohtu esimehe kt Madis Kägu tõi samuti välja, et peamiselt mõjutas Tartu maakohtu tööd kolme aasta jooksul koguni viie kohtuniku lahkumine. «Nende kohtunike lahkumiste mõju on aga paraku pikaaegne, see tähendab, et ka varem lahkunud kohtuniku puudumine mõjutab kohtu tööd veel hilisematel aastatel. Tuleb möönda, et kohtus on praegu suur menetlusjõu nappus,» sõnas Kägu.
Ta kinnitas riigikohtu esimehe arvamust, et menetlusressurss on piiri peal.
«Kohtud peavad praegu kohtuasjade arutamise järjekorra määramisel rakendama prioriteediprintsiipi ning hindama, millised kohtuasjad on hädavajalik lahendada esmajärjekorras ning milliste asjade lahendamisega pole nii kiire,» rääkis Kägu.
«Kriminaalasju lahendavad kogu kohtupiirkonna kohtunikud suhtlevad omavahel aktiivselt ning kiirust nõudvad asjad jagatakse koheselt ümber kohtunikule, kellel on võimalik teistest kiiremini asjaga tegeleda.»
Kägu täpsustas, et kriminaalasjade menetlemise statistikas kajastuvad ka need kohtuasjad, kus on tagaotsitavad ning menetlus on tegelikkuses peatatud.
Kohtunikke raske leida
Kohtuniku konkursi kuulutamisest kuni koha täitmiseni läheb aega kuni üks aasta.
Aga kohtunikke on ka raske leida. «On juhtunud, et mitmele vakantsele ametikohale kandideerib uhkes üksinduses üks inimene ja seegi ei pruugi kohtunikueksami sooritatud saada. See on veel küsimus, et kas kohtuniku ametikoht pole vastavate spetsialistide jaoks piisavalt atraktiivne,» märkis Gontšarov.
«Tunnustan justiitsministeeriumi, et nii kui meil on isegi mingi prognoositav kohtuniku äraminek, siis ministeerium kiiresti kuulutab konkursid välja ja püüab kohti täita,» lisas kohtu esimees.
«Esimese astme kohtuniku ametisse soovijaid ei ole enam nii palju kui varem, kuna üldteada on rasked töötingimused,» tõdes ka Kägu.
Abitöötajatele suuremad volitused
Lisaks kohtunike arvu kasvule näeb Tartu maakohtu esimees Kägu võimalust ka kohtute abitööjõule antud volituste laiendamist. «Näiteks tekitab praegu kriminaalkohtunikele suure koormuse see, et suur osa nende ajast kulub suhteliselt vähese kirjaliku menetluse kõrval asjade menetlemisele kohtusaalis. Kohtusaalis ei saa aga ükski teine ametiisik kohtunikku asendada,» ütles ta.
«Ma tahan rõhutada, et enne kui kohus kriminaalmenetluses saab asja otsustama hakata, peab ta leidma aja istungiks, kutsudes kohale seotud isikud, kelle töögraafik on samuti tihe. Alles pärast nende ärakuulamist saab ja peab kohus aega viitmata lahendi ära tegema.»
Struktuursetest muudatustest ei piisa aga ainult kohtutes, sest väga tihedalt ollakse seotud ka prokuratuuri ja advokatuuriga. «Nii advokaadid kui prokurörid on sageli väga hõivatud, mistõttu on istungiaegu väga keeruline planeerida. Eriti kehtib see väiksemate kohtade kohta, nt Valgas, kus kokkuleppel määratud kaitsjad on oma istungid juba terveks aastaks Tartusse planeerinud.» Kägu lisas, et alates 1. septembrist hakkab kehtima seadusemuudatus, mis peaks seda olukorda leevendama.