Justiitsministril on kohtumenetluse kiirendamiseks neli ideed

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Kristen Michal.
Justiitsminister Kristen Michal. Foto: Peeter Langovits

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on ministeeriumil väljatöötamisel mitu ideed, et kohtumenetlust kiiremaks muuta.

Nii riigikohtu esimees Märt Rask kui õiguskantsler Indrek Teder tõid oma aastaülevaadetes esile, et kohtuasjade menetlusaeg on liiga pikk ja selle muutmiseks tuleks süsteemis midagi muuta. Kui kohtud toovad peaprobleemina välja kohtunike nappuse ja probleemid vabade ametikohtade täitmisel, siis Märt Rask märkis, et menetlusi venitab kõige enam kohtudokumentide kättetoimetamise venimine.

«Üks võimalus kohtumenetluse kiirendamiseks on näiteks kättetoimetamise süsteemi probleemide lahendamine,» ütles justiitsminister Kristen Michal Postimees.ee’le.

«See tähendab, et kohus ei hakkaks tulevikus enam aega kulutama nende inimeste otsimisele, kes eri põhjustel ei soovi, et riik nad üles leiaks. See küsimus puudutab lõviosas just neid inimesi, kes ise teadlikult kohut väldivad ja raskendavad korralikel inimestel ja ettevõtetel kohtust õiguse otsimist,» selgitas ta.

Idee kohaselt pöörduks kohus isiku leidmiseks rahvastikuregistris olevale aadressile ja otsiks lisaks temaga kontakti lepingulise suhte korral tema enda antud aadressil. Kui inimene siiski ei soovi kontakti asuda, siis saaks kohus sel puhul teha tänasega võrreldes ajaliselt kiiremini tagaseljaotsuse ning juhul, kui inimene soovib hiljem otsust vaidlustada, peab ta menetluse taastamiseks ise kohtu poole pöörduma.

Kui inimene tõendab kohtule, et ta pole hagi kätte saanud, siis saab ta oma asja arutamise ennistada. Nii on tagatud ka inimesele põhiseaduslik õigus olla oma asja arutamise juures, kui see mingil põhjusel kohe võimalik ei olnud.

Nende inimeste osas, kes soovivad kohustuste vältimiseks kohtuga mitte suhelda, saab kohus otsused ära teha, raiskamata maksumaksja raha pikale ja keerulisele tagaotsimisele. Sellise muudatuse tulemuseks oleks kohtupidamise kiirenemine ning maksumaksja raha kokkuhoid.

Tagaseljaotsuse süsteem kehtis Eestis ka varem, kuid seda muudeti, et tagada kohtuotsuste parem täitmine välisriigis. Praktika siiski näitab, et väga väike osa kohtuotsustest vajavad täitmist välisriikides, mistõttu on mõistlik pakkuda nendele vähestele juhtumitele eraldi lahendus, et oluliselt kiirendada Eestis kohtumõistmist, selgitas justiitsminister.

Kohtuametnike palgatõus

«Teiseks sisaldab kiirema kohtumenetluse plaan ka nüüdisaegseid infotehnoloogilisi lahendusi, mis annavad nii ajalise kui rahalise kokkuhoiu kohtumenetluse ettevalmistamiseks ja selle läbiviimiseks või hilisemaks arhiveerimiseks,» lubas Michal.

Tartu ja Viru maakohtu esimehed viitasid, et eelkõige on probleemiks kohtunike nappus ning istungiaja kokkuleppimise keerukus. Nimelt tuleb kohtunikul leida istungiaeg, mis peale tema tiheda graafiku klapiks ka sama tiheda graafikuga prokuröride ning advokaatide ajaga.

«Kolmandaks ideeks oleks kohtute ja kohtunike võimalik spetsialiseerumine teatud kitsaskohtades või neis kohtades, kus on palju ühetüübilisi vaidlusi. Sellisel juhul saaks kohtunikud ja nende meeskond keskenduda juba pidevalt teatud asjade lahendamisele ja nii vabaneks ressurssi teiste asjade jaoks,» oligi Michalil ka sellele lahendus välja pakkuda.

«Kindlasti on vaja kohtuametnike palgatõusu kooskõlas riigi majanduslike võimaluste paranemisega,» lisas justiitsminister. «Kohtunikud saavad Eestis korralikku palka ja see on kooskõlas inimeste ootustega kohtumõistmisele. Küll aga peaks ka need, kes otsuseid aitavad ette valmistada ja teevad tehnilisemat tööd kohtutes, saama konkurentsivõimelist palka,» selgitas ta. «Siis saame sinna rohkem või püsivamalt ka oma erialal juba kaugemale jõudnud juriste, kes muidu lähevad parema palga ootuses advokaadibüroodesse või mujale ära ja kohus peab alustama nullist uue inimese väljaõpet.»

«Nende ideedega loodame sel aastal arutelusid pidada ja ka avalikkuse ette tulla,» sõnas Michal.

Riigikohtu esimees Märt Rask viitas riigikogule esitatud kohtute töö ülevaates, et ehkki kohtute töökoormus mullu stabiliseerus, vähenes samal ajal ka kohtunike arv ning seetõttu pole menetlusajad lühenenud. Samuti pidas ta jätkuvalt probleemiks kohtute erinevat menetlusaega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles