Riigikogu lõpetas täna oma kevadise, ühtlasi selle koosseisu esimese istungjärgu, mille jooksul võeti vastu kokku 38 seaduseelnõu, neist 11 täna.
Riigikogu lõpetas kevadistungjärgu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jüri tegi fantastilise istungi, suutis ära lõpetada kõik, mis ette oli nähtud,» kiitis riigikogu esimees Ene Ergma (IRL) pressikonverentsil oma kolleegi, tänast istungit juhtinud Jüri Ratast.
Ergma tõdes, et parlamendi uue koosseisu käivitamine võtab alguses alati aega - kõigepealt tuleb moodustada fraktsioonid, alatised komisjonid, välisdelegatsioonid, see kõik läheb alati aeglaselt.
«Kui vaatame, mida me oleme suutnud selle aja jooksul teha – vastu on võetud 38 õigusakti, neist 18 seadust ja 20 otsust. See on normaalne iga parlamendi alguseks,» leidis Ergma.
Üheks selle istungjärgu olulisimaks otsuseks pidas riigikogu esimees põhiseaduse muutmise seadust, mis oli presidendi algatatud ja kaotab põhiseadusest kaitseväe juhataja ametisse nimetamist reguleerivad sätted. Loomulikult tõstis Ergma esile ka otsustatud koduomanike maamaksu kaotamist ning tulumaksu langetamist 21 protsendilt 20-le aastaks 2015.
Ka riigikogu aseesimees Jüri Ratas (Keskerakond) leidis, et paljude uute saadikutega alanud riigikogu istungjärk rakendus rahuldavalt. «Võib-olla oli isegi mingil määral natuke töisem kui eelmine koosseis, seotult riiklikult tähtsate küsimuste arutamisega,» arvas ta.
Ratas tõi aga esile, et talle teeb meelehärmi viimase nädala näide maamaksuseaduse menetlusest, mis on tema hinnangul parlamendi hea tavaga vastuollu läinud.
«Tegelikult tunnustan koalitsiooni, et see käekiri, mis on olnud kasvõi eelnevas koosseisus, et [opositsiooni esitatud] seaduseelnõu hääletatakse esimesel lugemisel välja, pole selliselt olnud,» märkis Ratas teisalt, tuues näiteks täna menetletud sotside eelnõu peretoetuste osas, mis läbis esimese lugemise, samuti Keskerakonna fraktsiooni koolitoidu eelnõu.
«Ma väga loodan, et selline ühiskondlik ja sotsiaalne mõõde tuleb meie aruteludesse-diskussioonidesse riigikogus rohkem sisse,» sõnas Ratas.
38 vastuvõetud õigusaktist oli 16 (ehk 42,1 protsenti) valitsuse ning 20 eelnõu (52,6 protsenti) riigikogu algatatud. Ühe eelnõu algatas president.