Kohtunike puhkuste lühendamine ei kiirenda kohtumenetlusi, rääkis riigikohtu esimees Märt Rask riigikogus küsimustele vastates.
Rask: kohtunike puhkuste arvelt menetluskiirust ei tõsta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimuse kohtunike puhkuste kärpimise üle tõstatas reformierakondlane Arto Aas. Riigikogulase andmeil saavad kohtunikud aastas tavalise 35 päeva asemel 49 kuni 56 puhkepäeva, samas ületab kohtunike töökoormus optimaalset ligi viiendiku võrra.
Rask sõnas vastates, et vastutustundlik kohtunik, kellel on palju kohtuasju, töötab kindlasti ületundidega ning võimalik, et ei saa sugugi kõiki oma puhkusepäevi kasutada. Istungiaegade klappima saamine on lihtsalt niivõrd keeruline.
«Kindlasti on kohtusüsteemis selle 226 hulgas ka neid inimesi, kellel kas tervisest või millestki muust tulenevalt on lisaks puhkusepäevadele ka terve rida muid nii-öelda töövabasid päevasid,» lausus Rask.
Ta lisas, et tuleb arvestada sellega, et kohtunikel on lausa seadusest tulenev kohustus osaleda elukestvas õppes. Täiendusõppe päevad on aga tööpäevad.
«Nii et see menetlusaja lühendamine puhkuste reguleerimisega vist ei ole otseses põhjuslikus seoses. See on läbirääkimiste teema ja otsustamise küsimus, aga otseselt need mõned päevad tööjõuressurssi ilmselt juurde ei anna» märkis Rask.
Tema andmeil on paljudes riikides kohtunikud võrdsustatud avalike teenistujatega, kellel on lühemad puhkused, samas mõnes kohtus on puhkus veelgi pikem.
Riigikohtu esimees tõi asjade kuhjumise põhjustena välja hoopis kõrgetest lõivudest põhjustatud menetlusabi arutlused ning kohtukutsete ja muude dokumentide kättetoimetamise.
Lõpetuseks nentis Rask, et kohtunike puhkuste pikkuse sätestab seaduseandja ning see on teema, mille ümber parlament võib arutleda.