Kaitseväe teavitusosakonna ülem kolonelleitnant Peeter Tali sõnul on kindraliks ülendamine alati poliitiline otsus, mistõttu ei saa kaitsevägi öelda, miks meil läbi aegade vaid kolm täiskindralit on olnud.
Tali: kindraliks ülendamine on alati poliitiline otsus
17. juuni 2011, 15:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täiskindraliks ülendamine eeldab isikuomadustelt, teenistuskogemustelt ja teadmistelt sellele Eesti kõige kõrgemale auastmele vastava kõrgema ohvitseri olemasolu tegevteenistuses,» selgitas Tali Postimees.ee'le.
Tema sõnul ei too kindrali auaste endaga kaasa mingeid muutusi kaitseväe juhataja teenistuses. Ainukese tegurina muutub auastmetasu ja sellest tulenevalt ka palk. Detsembris 2011 läheb täiskindraliks ülendatud Ants Laaneots enda sõnul erru ja siis on tema pensioniks 75 protsenti tema ametipalga suurusest.
Lisaks kindral Laaneotsale on Eestis praegu tegevteenistuses veel neli brigaadikindralit: õhuväe ülem Valeri Saar, Eesti esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures Neeme Väli, BALDEFCOLi ülem Meelis Kiili ja kaitseväe peastaabi ülem Riho Terras.
Kõik auastmes ülendatud kaitseväelased saavad oma auastmetunnused kätte järgmisel nädalal pidulikel rivistustel. Auastmetunnused valmistab Eesti ettevõte Maastikutehnika OÜ.
Kindral on Eestis maa- ja õhuväe kõrgeim sõjaväeline auaste, mis on samaväärne admirali auastmega mereväes.
President Toomas Hendrik Ilves andis oma eilse käskkirjaga kaitseväe juhatajale Ants Laaneotsale kindrali auastme. Ants Laaneots on olnud kaitseväe juhataja alates 5. detsembrist 2006.