Reformierakonna poliitik ja inimõiguste eest võitleja Silver Meikar annab Eesti inimõigustele üldjoontes hea hinnangu, kuid möönab, et mitmed Eesti inimeste väärtushinnangud on siiski endiselt kinni ajas, kui Eesti polnud vaba.
Meikar: mitmed eestlaste väärtushinnangud on endiselt minevikus kinni
18. juuni 2011, 22:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu esimene hinnang Eesti inimõiguste olukorrale on see, et me peaksime olema Eestis elamise üle väga õnnelikud,» ütles Meikar intervjuus BNSile. «Neid riike, kus inimeste õigused on märksa vähem kaitstud, on kõikjal maailmas ja ka Euroopa mandril.»
«Minu arvates me oleme teinud täiesti imelise arengu selle 20 aasta jooksul, mil me oleme olnud taas iseseisvad,» leidis ta. Meikari hinnangul on Eesti kujunenud oluliselt rohkem Lääne demokraatiat väärtustavaks riigiks, kui mitmed teised, kes alustasid paarkümmend aastat tagasi Eestiga samal tasemel. «Siiski ei ole inimõiguste eest seismine lõpp-punktiga tegevus, kus me ühel hetkel ütleme, et nüüd on kõik korras,» nentis ta.
Inimeste õiguste arendamise seisukohalt on uute ja karmimate regulatsioonide kehtestamine Meikari hinnangul ummiktee ja olulised on pigem kaks teist asja. «Esiteks arvan, et mitmed meie väärtushinnangud on ikka veel kinni selles ajas, kui me ei olnud vabad. Kui me räägime ilusast eesmärgist nimega «Talendid koju», siis need talendid tulevad koju mitte sellepärast, et me oleme saanud väga rikkaks riigiks, kus on suur palk. Nad tulevad koju sel hetkel, kui Eesti on veelgi vabam ja veelgi sallivam riik,» arvas Meikar.
«Need inimesed, kes on elanud vabamas maailmas, ei taha kindlasti tulla Eestisse, kus suhtutakse halvasti vähemustesse alates samasoolistest paaridest ja lõpetades teise rassi esindajaga,» selgitas ta.
Teine oluline valdkond inimõiguste kaitse seisukohalt on Meikari arvates see, et uute seaduste vastuvõtmise asemel tuleks vaadata üle kogu Eesti seadusandlus ja kõrvaldada sellest ülemäärased piirangud. «Meil on olnud aegu, kus erinevatel põhjustel on seadustesse kirja pandud märksa karmimad regulatsioonid, kui nad minu hinnangul võiksid olla. Konkreetne näide on pronksiöö järel tekkinud erinevad seaduseparandused, kus piiratakse inimeste koosoleku- ja väljendusvabadusi,» selgitas Meikar.
«Isegi kui need piirangud ei ole kuigi suured, on need märgilise tähtsusega. Eesti riik on täna nii tugev, et võiks mitmed vabadusi piiravad sätted seadustest välja juurida,» leidis ta.
Silver Meikar oli aastatel 2003-2011 riigikogu 10. ja 11. koosseisus Refomierakonna fraktsiooni liige. Muu hulgas on ta aastaid tegelenud inimõiguste teemaga Ukrainas, Valgevenes ja Tiibetis.