Hendrik Vosman: kõnekas nimi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hendrik Vosman.
Hendrik Vosman. Foto: .

Pean tänama oma harukordselt head mälu ja vähest und, et suudan siiani meenutada, mida ma 2004. aasta juulis tegin. Nimelt vaatasin valimissõltlasena öösiti telekast USA demokraatide parteikongressi ülekandeid (mul ei ole elu). Mäletan kolme kõnet kolmel järjestikusel õhtul: pidajateks tollane presidendikandidaat John Kerry, ekspresident Bill Clinton ja üks suurte kõrvadega mees, kelle kohta ma varem midagi polnud kuulnud. Kerry oli aimatavalt hall ja Clinton aimatavalt osav. Uustulnuk aga veelgi osavam.



Kõnet üle kandnud õiglase ja tasakaaluka telekanali Fox News saatejuht märkis, et see noorsand on Barack Obama, Chicagost pärit andekas mustanahaline poliitik, kes kandideerib USA senatisse ja kellest tulevikus oodatakse palju. Sütitavas kõnes rääkis ta enda, oma vanemate ja vanavanemate näitel kõigest, mida Ühendriigid tema jaoks tähendavad, ning kutsus idealistlikult üles ameeriklasi erimeelsusi unustama ja ühise eesmärgi nimel töötama. «Ei ole olemas musta Ameerikat ega valget Ameerikat, latiinode Ameerikat ega asiaatide Ameerikat – oleme üks rahvas, me kõik kaitseme Ameerika Ühendriike.» Ja nii edasi.



2297 sõna ja 17 minuti jooksul muutus Obama saatus, temast sai üle riigi tuntud nimi. Enne seda kõnet olnuks mõte, et Obama kandideerib juba neli aastat hiljem presidendiks, naeruväärne. Tegemist oli endise ülikooliõppejõu ja kohaliku senaatoriga. Kõne aga oli nii hea, et üleöö asuti Obamat võrdlema Martin Luther Kingi ja John F. Kennedyga.



Obama ütles tollal, et kui USAs on šanss tippu jõudu temasugusel naljaka nimega õblukesel tüübil, on lootust kõigil. Naljakas nimi? Ma ei ole küll kunagi kohanud inimest, kes Barack Hussein Obama nime peale kontrollimatult itsitama hakkaks (Helir-Valdor Seedriga läheks paremini). Siiski on see nimi ülimalt tähenduslik.



Nagu kirjutab värskes ajakirjas New Yorker mu nimekaim Hendrik Hertzberg, asub maailma võimsaimat riiki kümne nädala pärast juhtima mees, kelle eesnimi pärineb suahiili keelest (tõlgituna «õnnistatud»), keskmine nimi on sama, mis Iraagi eksdiktaatoril, ja perekonnanimi riimub Osama bin Ladeniga. «See ei ole nimi, see on katastroof,» tõdeb Hertzberg irooniliselt.



Ometi võitis just sellise katastroofilise nimega mees tänavused valimised ning pealekauba on USA 44. president mees, kellel Kenyas poolvennad ja Indoneesias kunagised koolivennad. Kontrast oma 43 valge eelkäijaga ei saaks suurem olla. Ju siis on ameeriklased pärast Bushi ära teeninud juhi, kes on sinasuhetes ka maailmaga väljaspool Ühendriike.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles