Tänases Postimehes esitleb Teenusmajanduse Koda endise õiguskantsleri Allar Jõksi eestkõnelemisel hea õigusloome tava ning on otsustanud hakata igal aastal välja andma ka kõige jaburama seaduse tiitlit. Postimees pakub omalt poolt, et jaburaima kõrval tuleks valida ka õigustatuim ehk selline seadus, mis vastab kõigile hea õigusloome tava nõudmistele. Kui sellist seadust aga polegi, siis on see asjaolu juba üsna kõnekas fakt meie õigusruumi kohta.
Juristid ja eksperdid on Eesti õigusruumi suhtes olnud kriitilised juba mõnda aega. Kriitika õigusaktide keelekasutuse suhtes on kestnud aastaid, ent masu tõi õigusloomesse kiirustamise ja pealiskaudsuse. Ilmselt mäletab iga müüja, kaupmees ja raamatupidaja siiani 2009. aasta suvest neid kahte nädalat, mis jäid käibemaksu muudatuste elluviimiseks. Samal aastal muudeti ka uut töölepingu seadust – vahetult enne kehtima hakkamist kärbiti töötuskindlustushüvitisi.
2009. aasta oli muidugi hiidkärpe-aasta ning tõenäoliselt olid need sammud majanduse päästmise huvides õigustatud, kuid kahetsusväärselt on kiirustamine õigusloomes nüüdseks juba levinud praktikana juurdumas. Nii näiteks võttis riigikogu läinud nädalal vastu kodualuse maa maamaksuvabastuse seaduse vaid mõnenädalase aruteluga. Ning kui enamasti teavitatakse avalikkust seaduse muutumisest Riigi Teataja kaudu, siis nüüd on IRL korraldamas lausa kampaaniat, et valijal kindlasti meelest ei läheks, kellele ta selle eest tänulik peab olema. Toompeal opositsioonipingilt maamaksu kaotamist häälekalt kritiseerinud Keskerakond vabastas aga koduomanikud maamaksust enne, kui riigikogu seda teha jõudis.
Kuid kiirustamine pole ainus probleem. 2009. aasta kevadel püüdis koalitsioon takistada Tallinnas linnaosade kaotamist muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise kaudu. Selle õigusloomelise pentsikuse saatis president tagasi. President saatis möödunud aasta lõpus tagasi ka uue liiklusseaduse, sest toona polnud jõustumistähtaeg üheselt mõistetav.
Kui Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit algatas hea valimistava, siis suhtuti sellesse esialgu skeptiliselt. Nüüdseks on see aga muutmas nii valijate kui erakondade suhtumist valimiskampaaniates kasutatavatesse võtetesse. Ka hea õigusloome tava eesmärk on muuta hoiakut, muuta meie suhtumist õigusruumi hoolivamaks. Inimesed ei teadvusta ühe või teise õigusakti mõju tihti enne, kui nad ise sellega kimpu jäävad. Ent see ei peaks nii olema – Eesti väärib kvaliteetset õigusruumi.