Miks Eesti ülikoolid ei mahu maailma haridusparemikku?

Tartu Ülikool jäi maailma kõrgkoolide 600 parema pingereast välja. Pildil on TÜ ajakirjanduse 3. kursuse tudengid Karit Kaasik (vasakul) ja Katariina Krjutškova. Foto: Sille Annuk

«Mis jama see on?» püüdsid Tartu Ülikooli rektori professor Alar Karise kõrvad hiljuti kinni küsimuse. «Vilniuse Ülikool on tabelis sees ja Tartu Ülikool ei ole?!»

Tabel, millest Eesti vanima kõrgkooli puudumine tekitas Tartu Ülikooli (TÜ) seinte vahel jahmatust, reastab maailma 600 paremat ülikooli.

Tegelikult, möönab Karis, on küsimus, miks Inglismaal ilmuva haridusajakirja Times Higher Education edetabelis Vilniuse Ülikooli Tartu Ülikoolile eelistati, õigustatud. «Sest kui vaatame meie teadust, siis see on selgelt parem kui Vilniuse Ülikoolis,» väidab ta. «Eks kolleegid Leedust ole seda ka tunnistanud.»

TÜ eelmine rektor, nüüdne kaitseminister Jaak Aaviksoo väljendab Afganistanist meilitsi samuti üllatust, kui kuuleb, et Vilniuse Ülikool on Timesi nimekirjas sees, aga TÜ puudub.

«Paari aasta eest minu algatusel kokku pandud bibliomeetriline võrdlus andis Tartule palju parema positsiooni ja vaevalt et see suhe oluliselt muutunud on,» kirjutab ta Postimehele.

Tallinna Ülikooli (TLÜ) rektor professor Rein Raud soovib Vilniuse Ülikoolile hea positsiooni puhul õnne, kuid ei jäta lisamata: «Baltimaades tervikuna ringi vaadates pean küll tunnistama, et minu maitse jaoks on sealne õhkkond üpris bürokraatlik ja vanamoodne ning ise ma seal pidevalt töötada tingimata ei tahaks.»

Tuntus määrab edu

Ometi jääb tõsiasjaks, et TÜ, Eesti kõrghariduse lipulaev, ei mahu ühes maailma mainekamas kõrgkoolide pingereas esimese 600 sisse, samas kui leedukate vanim ülikool jagab seal kohta 500–600 vahel.

Tabelist ilmneb, et TÜst paremaid kõrgkoole leidub ka sellistes riikides nagu näiteks Peruu, Bangladesh, Sri Lanka, Pakistan, Iraan, Egiptus, Colombia, Malaisia, Uruguay jpt.

Põhjus, miks ükski Eesti ülikool tabelisse ei pääsenud, tuleneb osalt uuringu metodoloogiast. Nimelt määrab tervelt 40 protsenti iga kõrgkooli tulemusest üleilmne sotsioloogiline küsitlus, kui tuntud on õppeasutus maailma akadeemiliste arvamusliidrite hulgas.

Seesuguses uuringus pole lootustki, et Tartu või mõni teine Eesti ülikool, mille osalus rahvusvahelises koostöös on ajaloost tingituna napp, võiks pingereas kõrgele jõuda, tõdeb haridusminister Tõnis Lukas.

«Igapäevase suhtlustasandi põhjal tekkinud teadmine, et Tartu on olemas ja Tartus on ülikool, ei ole maailmas veel nii levinud, et selles uuringus heal positsioonil olla,» nendib ta.

Vilniuse Ülikool seevastu on Euroopa südamele lähemal, samuti on Leedu akadeemilistest ringkondadest läinud märksa rohkem inimesi tööle mujale, mis aitab Karise sõnul selgitada, miks õnnestus Vilniuse Ülikoolil Balti riikide kõrgkoolist ainsana edetabelisse jõuda.

Endise idabloki riikidest mahub Timesi uuringus maailma ülikoolide tipp-600 sisse viis Venemaa, neli Poola ja neli Tšehhi, kaks Ungari ning üks Rumeenia ja üks Sloveenia ülikool.

Põhjamaadest on edetabelis esindatud Rootsi üheksa, Soome seitsme ning Norra ja Taani kumbki nelja kõrgkooliga. Pingereas kuulub jäme ots USA ja Inglismaa ülikoolidele.

Kuigi igasuguseid kõrgkoolide pingeridu ilmub maailmas üle 40, ei ole ükski Eesti ülikool ega ka Eesti riik võtnud eesmärgiks edetabelitesse jõuda.

«Ega tabelid räägi täit tõtt,» nendib Karis. «Nad ka ei valeta. Aga nad on siin selleks, et jääda. Peame paratamatult nendega arvestama.»

Unistus esisajast

Aaviksoo rääkis oma ametiajal korduvalt eesmärgist viia TÜ Euroopa saja parema ülikooli hulka. Kuid ta ei määratlenud, mis ajaks see tuleks saavutada.

Timesi edetabelis mahub tipp-600 sisse 245 Vana Maailma kõrgkooli. Selleks et pääseda edetabelisse, on Karise sõnul kõige lihtsam arendada sidemeid nende nimekirjade koostajatega. «Seni oleme pigem vaadanud, kas Harvard on eespool kui Yale, ja sellega on huvi edetabelite vastu piirdunud,» tunnistab ta.

Ja lisab, et kuna edetabelid arvestavad rohkem teadus- kui õppetegevust, tuleb edaspidi suunata rohkem raha teaduse arendamisse.

«Edetabelitesse pääsemiseks on vaja pika aja jooksul, umbes 20 aasta vältel avaldada palju ingliskeelseid teadusartikleid, mida ka arvukalt tsiteeritakse,» märgib Aaviksoo. «Selleks on vaja tippteadlasi, nende olemasoluks on vaja tipptingimusi ja nn demograafilist tagamaad ehk üliõpilaste-teadlaste pakkumist. Eelnevale lisaks veel valdavalt ingliskeelset keskkonda.»

Karis sedastas, et tegelikult tuleks pingutada, et jõuda maailmas 200 esimese sisse. Sest noored, kes tahavad minna doktoriõppesse, ja samuti tippteadlased otsivad kohta just tipp-200 kooli hulgast.
Lukas soostub, et rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise teaduse taset tuleb suurendada.

«Arvan, et ühe teadusülikooli, mis oleks reitingutes alati suhteliselt heal positsioonil, peaks Eesti riik suutma ära majandada,» avaldab ta lootust. «See tähendab, et peame lõpetama oma killustatuse – iga tänava-aadressiga ülikooli ei saa ikka pidada.»

Arvamus

Rein Raud, Tallinna Ülikooli rektor:

Minu meelest ei ütle need edetabelid ülikoolide tegeliku taseme kohta just palju, nagu ka muusikaedetabelid muusika või saja parima mõtleja edetabelid filosoofiliste mõtete kohta. Mõned mu lemmik­ülikoolid on neis tabelites alati olnud kõrgel kohal, aga võimalik on ka see, et mõnel ülikoolil on suur eelarve ja seal töötab terve hulk Nobeli preemia laureaate, kuid nende laborid on ülejäänud ülikoolist eristatud ja muud tegevust väga ei mõjuta.

Mulle on olulisem ülikool kui arengukeskkond, intellektuaalsed ressursid. Kuni tabelid ei mõõda selle keskkonna kujunemistegureid, ei huvita nad mind eriti. Tahaksin, et meie ülikool satuks nimekirja koolidest, mille lõpetajad on 20 aastat pärast lõpuaktust õnnelikud, et nende elu on olnud just selline, nagu ta on.

Alar Karis, Tartu Ülikooli rektor:

Mulle oleks üllatus pigem see, kui oleksime Timesi edetabelis sees olnud, sest me ei ole seal olemise nimel midagi teinud. Arvan, et oleksime 500.–600. koha piirimail. Ja kui süstemaatiliselt sinna jõudmisega tegeleksime, oleksime võib-olla isegi eespool. Selleks tuleks olla tihedas kontaktis nendega, kes edetabeleid teevad.

Tartu Ülikool on sees näiteks Webometricsi tabelis, mis arvestab veebiklikke ja seda, kui palju on ülikooli kohta veebis informatsiooni väljas. Meile kuulub seal maailmas 298. koht. Arvestades, et maailmas on üle 15 000 ülikooli, oleme ikkagi nelja-viie protsendi maailma parimate ülikoolide hulgas, mis pole üldse halb tulemus. Selles suhtes võiks rahul olla. Oleme tõsiseltvõetav ülikool.

Jaak Aaviksoo, Tartu Ülikooli eelmine rektor, nüüdne kaitseminister:

Edetabelid on üks ülikoolide «headuse» mõõtmise võimalus ja valdavalt on need meetodid pealiskaudsed. Kõige vähem ütlevad need edetabelid antava hariduse kvaliteedi kohta, pigem on nad bibliomeetrilised järjestused. Tartu Ülikool peab veel vähemalt kümme aastat jätkama teadusväljundile suunatud arengut ning suurendama oma rahastamist vähemalt kaks korda, mis võimaldaks palgata rohkem rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi teadlasi ja meelitada ligi välismaiseid doktorante.

Inglise keele ja ingliskeelsete teadlaste-üliõpilaste osatähtsust tuleks oluliselt suurendada. Kahjuks ei ole ma veendunud, et Eesti kõrghariduspoliitika seaks endale sellise eesmärgi. Kahelda võiks selleski, kas selline ülesandepüstitus oleks ühitatav rahvusülikooli mõistega. 

-----------------------------------------------

Kuidas tekkis pingerida

Ajakiri Times Higher Education kasutab kõrgkooli koha arvutamiseks järgmist valemit (protsent lõppskoorist):

40% – akadeemiliste juhtfiguuride küsitlus
10% – kõrgkoolide juhtide küsitlus
20% – üliõpilaste ja õppejõudude suhtarv
20% – teaduspublikatsioonide tsiteerimine
5% – välisõppejõudude osakaal
5% – välistudengite osakaal
Allikas: QS Top Universities

Maailma ülikoolide edetabel 

Inglismaal ilmuv haridusajakiri Times Higher Education reastas äsja maailma juhtivad ülikoolid. Seda pingerida peavad maailma haridusringkonnad üheks autoriteetsemaks omasuguste seas.

Maailma kõrgkoolide esi-20
Harvardi Ülikool, USA
Yale’i Ülikool, USA
Cambridge’i Ülikool, Inglismaa
Oxfordi Ülikool, Inglismaa
California Tehnoloogiainstituut, USA
Imperiali Kolledž Londonis, Inglismaa
University Kolledž Londonis, Inglismaa
Chicago Ülikool, USA
Massachusettsi Tehnoloogiainstituut, USA
Columbia Ülikool, USA
Pennsylvania Ülikool, USA
Princetoni Ülikool, USA
Duke’i Ülikool, USA
Johns Hopkinsi Ülikool, USA
Cornelli Ülikool, USA
Austraalia Riiklik Ülikool
Stanfordi Ülikool, USA
Michigani Ülikool, USA
Tokyo Ülikool, Jaapan
McGilli Ülikool, Kanada
Põhjamaade ja Ida-Euroopa kõrgkoolide
kohad esi-600 hulgas
48. Kopenhaageni Ülikool, Taani
63. Uppsala Ülikool, Rootsi
81. Århusi Ülikool, Taani
88. Lundi Ülikool, Rootsi
91. Helsingi Ülikool, Soome
133. Taani Tehnikaülikool
162. Chalmersi Tehnoloogiaülikool, Rootsi
173. Kuninglik Tehnoloogiainstituut, Rootsi
177. Oslo Ülikool, Norra
183. Lomonossovi-nimeline Riiklik Ülikool, Venemaa
211. Helsingi Tehnoloogiaülikool, Soome
224. Peterburi Riiklik Ülikool, Venemaa
227. Bergeni Ülikool, Norra
239. Stockholmi Ülikool, Rootsi
246. Turu Ülikool, Soome
258. Göteborgi Ülikool, Rootsi
261. Karli Ülikool, Tšehhi
280. Stockholmi Majanduskool, Rootsi
295. Lõuna-Taani Ülikool
299. Umeå Ülikool, Rootsi
300. Jagielloński Ülikool, Poola
313. Kuopio Ülikool, Soome
320. Tromsø Ülikool, Norra
328. Norra Teaduse ja Tehnoloogia Ülikool
336. Tampere Ülikool, Soome
342. Varssavi Ülikool, Poola
372. Oulu Ülikool, Soome
391. Jyväskylä Ülikool, Soome

401.–500.
Tšehhi Tehnikaülikool Prahas
Eötvös Lorándi Ülikool, Ungari
Linköpingi Ülikool, Rootsi
Ljubljana Ülikool, Sloveenia
Novosibirski Riiklik Ülikool, Venemaa
Tomski Riiklik Ülikool, Venemaa
Varssavi Tehnoloogiaülikool, Poola

501.–600.
Brno Tehnoloogiaülikool, Tšehhi
Bukaresti Ülikool, Rumeenia
Kaasani Riiklik Ülikool, Venemaa
Łódźi Ülikool, Poola
Masaryki Ülikool, Tšehhi
Szegedi Ülikool, Ungari
Vilniuse Ülikool, Leedu
Allikas: QS World University Rankings