Avalikus kohas liikudes on teil kõige suurem võimalus mõnda kaklusesse või tülli sattuda Pärnus või Valgas, selgub Postimehe tellitud kuritegevuse analüüsist.
Peksupealinnad on Pärnu ja Valga
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
10. november 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumis Postimehe palvel tehtud, Eesti 15 suuremat linna käsitlenud analüüs hõlmas kõiki avalikes kohtades toime pandud kuritegusid, st röövimisi või avaliku korra raskeid rikkumisi. Viimaste alla käivad kaklused, tänaval laamendamised jms.
Kümne kuu kuritegevuse statistika põhjal valminud analüüsist selgub, et tuhande elaniku kohta on seesuguste kuritegude koefitsient ülekaalukalt kõrgeim Pärnus, kus tuleb 4,25 kuriteofakti tuhande elaniku kohta.
Lääne politseiprefekti Priit Suve hinnangul teenis Pärnu Eesti peksupealinna tiitli ära suvepealinna arvukate turistide ja ööklubide rohkuse tõttu.
«Analüüsisime sedasorti kuritegevust ja avastasime, et enamik neist juhtumeist langeb ajavahemikku õhtul kell üksteist ehk siis aega, mil klubid avatakse, ja öösel vahemikku kella kolmest viieni ehk ööklubide sulgemise aega,» ütleb Suve.
Tema sõnul tuleb vahejuhtumeid päeval avalikes kohtades ette väga vähe. «See jutt, et Pärnus on ohtlik üksi ringi käia, on müüt,» väidab prefekt. Tema sõnul on enamik öiseid kaklusi sellised, kus tülitsejad on omavahel tuttavad.
Pärnule selles edetabelis järgnev maakonnalinn Valga – 2,83 juhtumit tuhande elaniku kohta – võlgneb kurikuulsuse ilmselt naaberlinna Valka elanikele. «Kuigi see arv on mullusega võrreldes vähenenud, on see meile probleem senini,» ütleb Valga politsei ülemkomissar Tõnu Kürsa.
Kürsa sõnul tuleb ligi 14 000 elanikuga Valga statistika puhul arvestada juurde Läti naaberlinna Valka elanikud, kel kodus meelelahutusasutused sama hästi kui puuduvad. «Valka elanikud käivad õhtuti vaba aega meil veetmas ja see teeb tegelikuks inimeste arvuks umbes 20 000,» ütleb ta.
Valga politsei ülemkomissar väidab, et enamik linna avalikest kuritegudest toimub öösiti ning on sageli seotud ööklubide sulgemisega, kui inimesed venitavad kojuminekuga. «Neid rikkumisi, kus täiesti kainet ja rahulikku inimest tänaval tülitatakse, on meie linnas toimunud 31st avaliku korra rikkumisest vaid kuus,» räägib ta.
Kürsa sõnul on Valga kurva statistika esireas ka seetõttu, et tööpuudus sealses ümbruskonnas on Eesti suurimaid ja ligi kolmandik elanikest on muukeelsed. «Paljud rikkujad on meil üldse Läti kodanikud ja röövidest (kaheksa – toim) on pooled sellised, kus inimesel on tänaval mobiiltelefon või käekott ära võetud,» ütleb ta.
Edetabeli kolmas, Tallinn võlgneb oma koha paljuski suurele elanike arvule. Eesti turvalisimaid linnu on aga Paide, kus tänavu on avalikus kohas toimunud vaid 0,41 kuritegu tuhande elaniku kohta.
«Kes on Paides liikunud, teavad, et seal ongi vaikus,» ütleb mitu aastat Paides elanud Lääne prefekt. Tema sõnul tegutseb linnas õhtuti vaid üks lõbustusasutus, mis linnaelanike seas populaarsusega ei hiilga.
Suve pakub välja teooria, kuidas saaks tema kodulinnas Pärnus avalikes kohtades lokkavat kuritegevust ohjeldada. «Lõbustusasutused tuleks sulgeda kindlal kellaajal. Siis ei mindaks ühest kohast edasi teise ega trügitaks sissepääsemisel. Sest igasugusesse järjekorda on konflikt sisse programmeeritud,» lisab ta.