Eesti keeles on lubatud liiga palju tsitaatväljendeid, arvas keeleinspektsiooni direktor Ilmar Tomusk Vikerraadio saates «Suvekülaline». Tema hinnangul võiks neist paljud edukalt eesti keelde tõlgitud olla.
Tomusk: liiga paljud tsitaatväljendid on lubatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tomusk rõhutas saates, et avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam peavad ka kehtiva keeleseaduse järgi olema eestikeelsed, alates 2007. aastast võib sellele lisada tõlke võõrkeelde. 1. juulist jõustuv uus keeleseadus lisab, et kui kaubamärk sisaldab olulist tarbijateavet pakutava teenuse või kauba kohta, siis peab sellele olema lisatud eestikeelne tõlge.
«Estonian Airi tõlkida pole vaja. Aga selles kohas, kus Estonian Air müüb pileteid, võiks olla kirjas: Estonian Air piletikassa - ärinime muuta pole vaja,» selgitas Tomusk.
Näiteks Coca-Cola Plaza nimetuses pole Tomuski sõnul ettevõtte liiginimetust. «Ega mulle kodanikuna ei meeldi, et keset Tallinna linna tegutseb selline asutus. Aga see on minu isiklik arvamus - ettevõtjal on õigus panna firmale selline nimi, nagu ta tahab,» avaldas Tomusk arvamust.
«Nimes on ühe tuntud joogi nimi ja hispaaniakeelne sõna plaza – siin pole viidet, mis koht see on,» selgitas Tomusk. «Aga ma olen oma lastega seal käinud, see on kino. Kui me hakkaks ärinime tõlkima - kokakoolaplats - annaks see väärinfot,» sõnas ta. «Küll aga peab ettevõte hoonele panema kättesaadavasse kohta info, et tegu on kinoga.»
Samuti ei tule tõlkida nime Club Hollywood. Piisab, kui klubi paneb ukse juurde sildi, et tegu on klubi või ööklubiga.
Samuti tuleb eesti keeles edasi anda firmanimes sisalduvad väljendid cafe, lounge, shop. Kuidas oleks õige sõna lounge tõlkida, on Tomuski sõnul raske soovitada: «Keelekorraldajad on välja pakkunud näiteks sohvabaar, aga alati see ei sobi. Ega tegelikult peagi olema otsetõlge - ettevõtja võib ise valida, mis see tema jaoks on – kas pubi (aga mitte pub!), kohvik, restoran või baar,» rääkis keeleinspektsiooni peadirektor.
«Meile helistas üks Tartu vanaproua ja küsis, et ma tean, et vanasti oli siin Werneri kohvik, aga kas nüüd on pesumaja. Ma ütlesin, et minu teada ikka kohvik. «Aga seal on mingi longe kirjutatud!» ütles proua,» selgitas Tomusk, miks selline eestikeelsete nimede alleshoidmine oluline on.
Allahindluste võõrkeelseid väljendeid armastavad ettevõtjad on püüdnud keeleinspektsioonile oma väljendeid eestikeelseteks tembeldada, selgitades, et SALE - need on saledad hinnad, ALE aga, et hindade põletamine. «Meil on ju olemas sõna allahindlus,» imestas Tomusk ja soovitas ise hoopis kasutada miinusmärki ja protsenti numbriga.
Tsitaatväljend happy hour on ÕSis kirjas ning seda otse keelata ei saa. «Minu isiklik arvamus on, et eestikeelne vaste võiks juures olla,» sõnas Tomusk ja arutles, et selleks võiksid sobida õnnelik tund või õnnetund.
«Minu meelest on üldse 2006. aasta ÕSis liiga palju tsitaatväljendeid, toorlaene, need võiks võõrsõnade leksikonis olla. Võib-olla keelekorraldajad arvasid, et need on eesti keeles nii kodunenud,» arutles Tomusk.
Mis ohustab eesti keelt?
Saatejuhtide küsimusele, mis tema arvates kõige rohkem eesti keelt ohustab, vastas Tomusk, et laste vähene lugemus. «Võib-olla saab see alguse lapsevanemate vähesest lugemusest või sellest, et nad ei oska suunata lapsi raamatute juurde. See, mida vanemad räägivad, mõjutab lapse keelelist arengut,» rääkis ta.
Tomuski sõnul mõjutavad raamatud lapse vaimset arengut ja kui valik piirdub vaid koomiksite ja arvutite või sotsiaalmeediaga, siis on kahju. Ta tõi näite, et sageli peetakse koolilaste jaoks Oskar Lutsu «Kevadet» liiga paksuks raamatuks – see näitab, et koolis on vaja sellele rohkem tähelepanu pöörata. Samuti on noorte keelekasutuses liiga palju toorlaene või tsitaatväljendeid võõrkeeltest.