Vaid iga kolmas eestlane suhtleb Eesti venelastega

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto näituselt «Üks riik - 121 rahvust». Pildil on Leila Arafjevi töö «United colors of Estonia».
Foto näituselt «Üks riik - 121 rahvust». Pildil on Leila Arafjevi töö «United colors of Estonia». Foto: Peeter Langovits.

Vaid kolmandikul eestlastest on Eestis elavate venelastega juhukontaktidest tihedamaid kokkupuuteid, selgub Tallinna ülikooli ja Tartu ülikooli sotsioloogide läbiviidud uuringust.

Eestis elavatel venelastel on eestlastega tihedamad kokkupuuted - monitooring näitab, et pool Eestis elavatest venelastest suhtleb eestlastega iga päev.

Kõige sagedamini suhtlevad eestlased ja venelased omavahel töö tõttu, tööväliselt suhtlevad nii eestlased kui venelased eelkõige oma rahvuskaaslastega.

Eestlaste seas on suhtlemisele teise rahvusrühmaga märgatavalt tõrjuvam hoiak kui venelaste seas. Nii eestlaste kui venelaste seas on tõrjuv hoiak iseloomulikum nooremas vanuserühmas, samuti tallinlaste hulgas. Suhtumine on positiivsem eelkõige nende inimeste puhul, kellel on teise rahvusrühmaga tihedamad kontaktid.

Eestlaste ja venelaste puhul erinevad oluliselt hinnangud siinsete venelaste lojaalsusest Eesti riigile.

Vaid kolmandik eestlastest usub, et Eestis elavad venelased on riigile ustavad ja toetavad Eesti arengut. Samas peab 80 protsenti venelastest end Eesti riigile ustavaks.

Enamik venelasi arvab, et integratsioon vajab ka eestlaste valmisolekut ja pingutusi, samas on eestlaste hulgas nii arvajate osakaal kaheksa aasta jooksul viiendiku võrra langenud. 2000. aastal nõustus 80 protsenti eestlastest sellega, et edukaks integratsiooniks on vaja ka eestlaste valmisolekut. Tänavu kevadel oli eestlaste hulgas nõnda arvajaid 61 protsenti.

Tallinna ülikooli ja Tartu ülikooli sotsioloogide hinnangul näitab monitooring seda, et lõimumispoliitika olulisemad sihtgrupid peaksid olema venekeelsed noored, määratlemata kodakondsusega isikud ja Tallinna elanikud.

Rahvastikuministri büroo ja Integratsiooni Sihtasutus tutvustasid kevadist monitooringut esmaspäeval. Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli sotsioloogid viisid seire läbi 27. märtsist 13. aprillini.

Rahvastikuminister Urve Palo ütles esmaspäeval Tallinnas monitooringu tutvustusel, et selliseid seireid korraldatakse iga 2-3 aasta järel. Järgmine seire ongi kavas teha umbes sellise ajavahemiku pärast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles