Tugevad vihmahood parimate koolilõpetajate auks korraldatud vastuvõttu ei rikkunud, vaid pigem muutis selle kõikidele asjaosalistele meeldejäävamaks.
Heitlik ilm edukaid koolilõpetajaid ei häirinud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Presidendilossi roosiaias võtsid presidendipaar ja haridusminister Jaak Aaviksoo vastu 100 parimat kõrgkoolilõpetajat ning 200 kuldmedaliga gümnaasiumi- ja kutsekoolidelõpetajat.
Muutlik ilm katkestas kolme tugeva vihmahooga nii presidendi kätlemist kui ka kõnet. Tugevad hoovihmad vaheldusid sooja päiksepaistega ning toitlustamiseks mõeldud telgid leidsid kasutust varjualustena. Vahepeal tormi mõõtu võtnud tuul ja raheterad sundisid presidenti oma kõnet mõne minuti võrra edasi lükkama. Kui läbi kõlarite edastatud kõnesid veel kuulis, siis aplaus võis tuules ja vihmas vaikseks jääda.
«Ei kuule iseennastki,» ütles president Toomas Hendrik Ilves käsi laiutades ning oma kõnet edasi lükates. «See päev jääb teile kindlasti meelde kui tormiline hariduse lõpp,» sai ta ilma vaibudes jätkata.
President avaldas oma kõnes lootust, et nooruslikul idealismil, ootusel ja optimismil pole määratud nüristuda vastu tuimuse, lootusetuse või künismi halli müüri.
«Loodan, et see nooruslik uljus ei heitu kõikjalt justkui vastu vaatavatest siltidest kirjaga «valmis!», «vabu kohti ei ole», «läbipääs suletud»,» sõnas president.
Ta kõneles eelmistest põlvkondadest, eriti eelmisest, võitjate põlvkonnast, kes iseseisva Eesti üles ehitasid ning nüüd oma positsioone hoiavad.
«Teie olete inimeste ja homsete tippudena vabad selle mõiste kõige õigemas ja täielikumas tähenduses. Te olete vabad ise otsustama oma edasiste valikute üle. Olete vabad jääma, aga ka minema ja hiljem tagasi tulema.Ja te olete vabad imestama kõige üle, et miks on Eestis nii, aga mitte kuidagi teisiti,» sõnastas ta edukate noorte ees seisva ülesande.
Ta soovitas kuulajatel esitada küsimusi, otsida uusi ja uuenduslikke lahendusi, mõtestada Eestit ja maailma alternatiivselt ja värskelt. Noorte teha on Eesti, mis oma sallivuse ja sõbralikkusega on elu- ja töökohana lotovõit.
«Te peate näitama värskeid ja teistsuguseid lahendusi neile, kellele Eesti on muutunud ülejõukäivaks koormaks, kes on väsinud, tuimad või küünilised. Teie ülesanne on tekitada suuremaid ootusi nii iseenda kui ka teiste suhtes,» ütles Ilves.
Kõnede järel kutsus president lavale üllatusesineja. Ilvese sõnul on Ewert Sundja üks tema lemmikartiste eesti muusikas ning arvas, et ehk meeldib nende muusika ka kohaletulnud noortele.
Jaak Aaviksoo võrdles oma kõnes elu keerukusi tormiste ilmadega, mis alati päiksepaiste ees lõpuks taganevad. Talle järgnes kõrgkoolide lõpetajate nimel kõnelenud Olesya Godovanets Mainori Ettevõtluskõrgkoolist, kes tänas ja kiitis riiki konkurentsivõimelise hariduse võimaldamise eest.
Parimate keskkoolilõpetajate nimel kõnelenud Jane Kalnapenkis meenutas, et eestikeelset gümnaasiumiharidust on antud juba 105 aastat. Ta kõneles kooli muutunud ja muutuvas rollist ning tänas vanemaid ja õpetajaid.
Homme Vastseliina Gümnaasiumi lõputunnistuse saav neiu rääkis, et ettepanek kõnet pidada ei tulnud kolme nädala eest mitte otse presidendilt, vaid selle teate edastas talle klassijuhataja.
«Kõik pole alati kerge, nii hästi lõpetamine oli suhteliselt raske. Mõned õppeained nagu ajalugu ja vene keel nõudsid rohkem pingutust,» rääkis Jane kuldmedalini jõudmisest. Oma eksamitulemustega jäi ta rahule ning loodab, et sügisest on ta riigiteaduste üliõpilane.
Ida Rahuga kõneles president kätlemisel päris pikalt. Selgus, et mõlema kodu on Abjas ning värske kuldmedaliga gümnaasiumilõpetaja peaaegu presidendi naaber. «President oli minust lehest lugenud ja teadis juba, mida küsida» sõnas neiu.
Kadriorust otse Abja Gümnaasiumi lõpuaktusele kiirustav Ida sooritas eksamid kõrgetele punktidele ning kavatseb õpinguid jätkara Tartu Ülikoolis keemia erialal. «Head tulemused tulid läbi järjepideva töö, kuid see polnud raske,» rääkis ennast maksimalistina iseloomustanud neiu.
Sirli Naska lõpetas kiitusega Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja restaureerimise magistriastme. Doktorantuuri ta veel ei kipu, kuid kavatseb jätkata erialast tööd Arhitektuurimuuseumis teaduri, pedagoogi ja näituste korraldajana. Bakalaureuse- ja magistriastmed läbis ta järjest, vaatamata sellele, et töötab juba kolmandat aastat. Lisaks jõudis ta end täiendada veel võõrsil, Šotimaal Edinburghi Kunstikolledžis.
Tartu Kivilinna Gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Sander Soo nimetas järjepidevust ja tööd raskemini edenevate ainete kallal eduka lõpetamise aluseks. Noormees valib praegu, kas jätkata haridusteed Tartu Ülikoolis või Tallinna Tehnikaülikool. Kuigi koolivalik on veel lahtine, on üks selge - eriala olgu arvutite ja infotehnoloogiaga seotud.
Sünnist saati pime Jürgen Dengo ei lõpetanud Tartu Emajõe Gümnaasiumi küll kuldmedaliga (lõputunnistusele jõudis ka kaks nelja), kuid seda märkimisväärsem on tema kooliväline panus. Noormees tegi bändi, raadiosaadet noorteraadios, osales õpilasomavalitsuste ja noorteühenduste töös.
«Meie koolist kuldmedaliste polnud, seega otsustatigi mind esile tõsta. Eks nende kooliväliste huvide taha võis kuldmedal mul jääda,» märkis ta. Juba gümnaasiumis aasta vahetusõpilasena Ungaris veetnud Jürgen kavatseb edasi õppida Tartu Ülikoolis soome-ugri osakonnas, plaanis on ka täiendamine Ungari ülikoolides. Kusjuures soome-ugri keelteni jõudis ta suure kaarega, alguses huvi Jaapani ja Hiina vastu, sealt edasi mongolite ja kasahhide keel ja kultuur.
«Lõpuks jõudsin siis oma juurte juurde enda huviga. Ungari meeldib eriti, kuna on kaugem ja teistsugusem,» selgitas ta.
Tallinna Tehnikaülikooli teedeehituse eriala kiitusega lõpetanud Markus Toon praegu edasiõppimisele ei mõtle. Mõne nädala pärast ootab teda juba ajateenistus Vahipataljonis. Saaremaal maantee läheduses üles kasvanud noormehes tekkiski huvi ehituse vastu teetöid jälgides. Juba gümnaasiumi keskel oli tal selge, mida ja kus edasi õppida.
«Kui on huvi asjasse süvitsi minna, siis pole väga headele tulemustele õppimine raske. See ei olnud küll mu eesmärk aga nagu näha, siis polnud see ka mitte ebainimlik pingutus,» rääkis ta. Praktika raames Saaremaal ja Kagu-Eestis teedeehituse kvaliteeti parandanud Markus plaanib ajateenistuse järel magistrikraadi omandada ning seejärel Eesti teid paremini kavandama hakata.
Hardi Valdma lõpetas Eesti Mereakadeemia Merekoolis nelja-aastase tüürimeheõppe. «Väga meeldiv ja liigutav, et selline vastuvõtt korraldati. Ma pole varem presidendilossis käinudki,» rääkis ta. Lisaks koolitööle on läbinud ta edukalt ka praktika laeval Victoria madrusena. Nüüd ootabki Tallink noormeest tööle.